19. Juuli- Uudised ja mitte ainult

Eelmisel nädalal olid meil kiired päevad.Saime korda paberid abiellumiseks, kuna aga lükkame selle toimumise Novembrisee, täpsemalt siis 26. November :) siis vajame H-ga siinviibimiseks viisat. Ka see sai korda. Siis külastas meid kindlustusagent, et me H-ga saaksime tervisekindlustuse. Tehtud. IKEA-st mööbel ja voodipesud, et hakata majutama (põhiliselt minu) sõpru. Tehtud. Mannu koos perega saabub juba Augusti esimestel päevadel. Juba ootan ;).
Reedel käisin kohalikul avaturul.
1 muna maksab umbes 6.- eeku. Aga need on õnnelike kanade munad, ehk siis vabapidamisel olevatelt kanadelt.
Saiapäts 35.- kui õnnelik see oli ei tea.
Kohalikud kirsid 120.- Ma saan neid samu kohalike kirsse univermaagist 60-75.-
Turult ei ostnud ma midagi, kui toibun hinna-shokist, lähen proovin uuesti.
Pühapäeva ennelõuna veetsime mööblit kokku pannes, ma olen ausaltöeldes päris üllatunud, et Chr sellega nii hästi hakkama saab. Ma millegipärast arvasin, et see kokkupanek on igavene ikaldus, kuid tal läheb see kiirelt. Peale seda oli meil plaaniline bussiga Badenisse sõit. See on meist vaid 10 min bussisõidu kaugusel, kuid tahtsin enne enda eksirännakuid piletite ostmise süsteemi selgeks saada ja näha kus on tagasisõidu peatus jne. Nüüd on lähipäevil plaanis pilk sealsetele poodidele peale visata.
Eile pakkusime õhtusööki Chr-i perele. Tegin kartulisalatit(Katu, sinu tehtuga oleksin siin laineid löönud :)), ok hapukoort ei leidnud muidugi, tuli naturaalse jogurtiga läbi ajada(rääkimata meie headest Salvesti pikniku kurkidest). Chr oli vastutav liha ja magustoidu poole pealt. Sain salati eest kiita :). õhtu oli selline mõnus kodune, istusime aias pea keskööni.
Tänahommikune harjutus sabale oli salatitaimede istutamine, mille taimed me laupäeval ostsime. Kuna sööme palju rohelist siis otsustasime proovida, et ehk suudan need suureks kasvatada. Näis. Peenart ei viitsinud teha, leidsin suure, ümmarguse, ratastel, plastist lillepoti mille poolenisti täitsin penoplasti jääkidega(loodan, et see pole migi minule mitteteadaoleva seadusega keelatud ja mind ei panna vangi ;)), sest see oli liiga sügav. Siis kile ja mulda mingi 15-20 cm peale. Ma arvan, et salatile on maa ja ilm seda mulda. Tahtsin lillesid ka siia istutada, kuid selles salatitaime-poes olid nad suhteliselt rääbised. Aga ma pole veel loobunud ka mõni õitsev asi aeda saada enne sügist. Aed väike valik suur. Mannult tahan kindlasti mõne (lõhnava)roniroosi kohta küsida.
Eestisse jätkuvalt ei igatse. Sorry.

12. Juuli- Mina ei ole Paul....

ühes6naga minust ennustajat ei saa ja loodan ,et pole puht eestalslikul kombekl siin kirudes oma mütsi lubanud ära süüa. Eelmisel korral just vingusin, et dokumente pole ja ei tule ja peale postituse saatmist ei läinud kaua aega mööda, kui Chr kirja saatis, et meie paberid abiellumiseks on olemas ja korras, ning saame ka sealt Esmaspäeval, ehk täna läbi käia. Sellegi poolest v6tame selle ürituse alles Novembri l6pul, Detsembri alul ette. Ok, me kaotame t6epoolest ilusad kaadrid looduses. Aga püüan midagi välja m6elda. Ilmad on olnud üli-palavad, umbes 36 kraadi kanti, nii nagu Saksamaal. Kuid l6unasöök perega läks hästi, sain suuuuure "tere tulemast" kimbu puna-valgeid roose isalt, et ikka Shveitsi lipu toonides v6i nii :). K6ik olid väga toredad ja jutukad, eriti hästi sujus 6ega, kes siis natuke vanemate kulul nalja heitis jne. Kokkuv6ttes oli siis m6nus olemine väliterassil, kastanipuude varjus koos hea seltskonna ja maitsva toiduga. Vaade oli imeline, näha oli meie linn ja ka Baden ning muidugi mäed. Tagasis6it ei olnud mitte enam tore, auto termomeeter näitas+43 kraadi ja mul tahtis pilt eest kaduda, nii pagana palav ja umbne oli. Ma veel aru täpselt ei saa miks nad koditsioneeri ei kasuta. Pannakse auto sise6hk? umbes 25 kraadipeale ringlema ja siis puhub tulist 6hku näkku. Ma oma blondiini aruga paneks a`la 21-ne peale ja tunneks ennast inimlikult. Ehk saan sellest ka kunagi aru. Pühapäeva hommikul tegime pika jalutuskäigu oma linnakeses, ilm oli 6nneks selline pilvealune ja väga ok liigutamiseks. Siin on nii ilus, päriselt. vanad majakesed oma pisikeste akendega ja uued majad maast laeni akendega, palju rohelust, puid, parke, muruplatse. Umbes poole km kaugusel meie majast toimub igal tööpäeva hommikul turg, kus siis värsket kraami saab otse farmeritelt osta, sinna tahan kohe kindlasti lähipäevli minna. Enne aga tahan endale seda vanamuttide ratastega turukotti;). Kes viitsib kardulasi käeotsas tassida, las veereb mu järel koju.
"ürgmehes" ikka jummala 6ige jutt, et naised vallutavad ruttu terve elamise ja meestele jääb vaid wc koos ajakirjadega ja keldris oma nurgake, kui veab. Sama siin, mu meelst on niii palju vaja ümber t6sta ja sättida, et kodusem välja näeks. 6nneks on Chr sellega rahul ja laseb mul majandada. Muidu ma käiks ju talle ajude pighta, et mitte midagi ei ole teha. H paistab ka oma eluga rahul olevat, kimab rattaga ringi ja siis mingi erilise t6ukekaga, millel ees kaks ratast ja pöörab kallutamise peale mitte lenksust keeramisel. Iga päev käib ta väli-ujulas, tal on hooajakaart kuni septembri keskpaigani. Selline pildiga korralik plastkaart, mis siis lubab korduva sisenemise ka päeva jooksul. Ja ta polegi seda veel ära kaotanud. Eile vist hüppas selja natuke peakaga ära. Lähen ka vist temaga ükspäev sinna kaasa. Minu ühekorra pilet on 5 franki, ehk siis 50 millegagi krooni ja temal see hooaja oma 25.- kohalikku raha. Vaatan, kuidas mulle seal meeldib, äkki teen ka mingi pikemaajalise kaardi ja ujuks näiteks igsal hommikul? Liiga optimistlik prognoos vist. Nii, nüüd vaja majal k6ik aknad kinni panna, et öist jahedust talletada. Siis veel metall ribikardinate moodi katted osadele päikesepoolsetele akendele väljapoole ka ette vändata. Ning ruumides püsib jumalik 21-22 kraadi kui väljas 36.

9.Juuli- Teine hommik uues kodus

Pole midagi m6nusamat koristamise/kraamimise/pesupesemise päevast.
T6siselt.
Olgu siis mainitud, et keldrikorruselt, kus pesumasin ja kuivati on esimese korruseni 13 trepiastet sealt edasi järgmine korrus 14 astet ja ülemine korrus lisab 14 astet. Kokku siis 41.
Pole kindel mitukümmend korda neid vahemaid eile läbisin, kuid mu jalgade erinevad lihased mille olemasolu seni märkamatuks oli jäänud andsid sendast 6htul mitmel erineval moel märku. Ja kui m6elda millised sihvakad lihases sääred ma peagi saan.... ;)
Pure fun ma ütleks selle kohta
Kuna laupäeval on l6unasöök koos perega ja H-l pole midagi viisakat selga panna siis otsutasime kohalikus univermaagis tiiru teha.
Minu lemmik on sport outlet osa, ok seal pole kingi ja kleite, kuid see-eest alati suured allahindlused.
Näiteid?
Palun- Circa skeidi-tossud H-le 1200-lt 299-le. K6ik Nike kotid(käe-, spordi- vaba-aja jne) 199.- + palju-palju muud manti. Sealt sain ka triiksärgi moega ilusa lühiksete varrukatega särgi talle 199.- ga enne vist 700 kanti oli. Ja arvestades milline k6hetu vennike ta on siis see särk oli nagu temale 6mmeldud. Seega missioon täidetud ja saame homme sinna ehk esimsed plekid restoranis peale teha:).
Peale selle otsustasime toidupoest midagi v6ileiva peale vaadata ja ehk ka 6htusöögiks. H arvas, et kana riisi ja korraliku kastmega oleks väga hea. Mis seal ikka keerulist, v6tame karbi koibi ja tehtud. Pool-koibade kilohind 130.- Pole nii kalleid koibasid veel näinud. Samas murelid 90.- ja Kelloggs K helbed 45.- karp. ühes6naga ootasime Chr töölt koju ja tegime siis toidu ostungi.
Esmaspäeval saab toimuma kohutmine migratsiooni inimestega, näis mis saab. Ilmselt vaja veel m6ned dokumendid otsida ja t6lkida, mis muud ja siis m6ned kuud kuni pool aastat oodata.
Nagu abiallumise loaga, kleidid valmis ja s6rmuseid lähme ka järgmisel nädala üle vaatama, kuid paberid ikka koguvad mingi x-ametniku laual tolmu. Ja ärgu keegi püüdku t6estada, et nendega t6epoolest keegi koguaeg intensiivselt tegeleb.Kui jah just mingit udupeent taustauuringut ei teostata. Siis ika läheb nii m6nigi kuu, et mu kirjust eluloost sotti saada. Edu neile igatahes.

8.Juuli- Kodus? Kodus.

Eile hommikul korjasime H-ga oma kompsud Eesti kodust, et ned pealel6unal siin kodus lahti harutada. Esimest korda minu reiside jooksul suutsin siis oma pagasi nii pakkida, et näovee pudel mu riided märgas. Mainin igaks juhuks, et see oli ikka poole liitrine pudel, mitte m6ni 100 ml-ne.
Seega on täna pesupäeva oodata.
Aga Chr oli roosikimbuga(ilusad roosad roosid, erinevat sorti,m6ned suuremad teised kobarvariandis) lennujaamas vastas koos 6ega. Hästi s6bralik ja vaimukas-esimesed muljed 6est. Laupäeval l6una koos perega ühes üliarmsas restoranis mäe otsas, siis ilmselt lisamuljeid.
Pean H-le midagi selga organiseerima, päris T-särgiga vist ei k6lba minna?
Endale aga pean uue rahakoti vaatama, mitte, et nüüd oleks hullult sularaha vaja kaasas tassida, kuid need veeringud siin nii teistsugused, et pean ikka saama suures rahkotis neid lapata, et 6ige ühik üles leida.
H on vist esialgu oma eluga rahul, oma tuba, arvuti ja tegi juba esimese tutvumistiiru jalgrattaga linnas, et ujumiskoht leida. See konn ei suuda illmselt päevagi veeta elada. Loodan, et m6ne teise veeloomaga seal s6bruneb. Näis.
Nüüd siis aeg teha hommikukohv.

14. Juuni ja ikka ei midagi.

Möödunud on pea 7 nädalat, kui viisime kõik tõlgitud, apostillitud paberid Šveitsi saatkonda Helsingis. Need vaadati hoolikalt üle, kasseerit 150€ ja öeldi, et 3 nädalat. Oma eestasliku naiivsusega oletasin, et mis see paberimajandus ikka aega võtab, kusagilt jäi küll meelde miskid 8-12 nädalat elamisloa taotlemiseks, kuid ei pidanud seda miskiks. Kui oli juttu 3-st nädalast siis nii ka on. Chr helistas meie linna officisse peale lubatud aega ja sealt öeldi, et 3 nädalat vaadatekse??! dokumente Helsingis, postitatakse peale seda Šveitsi ja..... Ühesõnaga saab kolmapäeval 7 nädalat ja ei miskit.Selle peale läksin lugema ühte blogi, kus ameerika ajakirjanik mahlakalt oma Šveitsi elust-olust kirjutab ja just tänane teema on C-elamisloa taotlemine, mitte, et see oleks otseslt seotud minu abiellumise dokumentidega, kuid ilmselt tegelevad nendega samad asutused. Seal siis kommenteeriti, et kellel 4 kuud ja kellel 7 kuud läks aega, et saada elamisluba?! See on kaugelt ebanormaalne. Me võime vist oma pulmad targu detsembrisse edasi lükata. Ongi hea, jõulud ja pulmad, ning pole mingit tungi fotograafide järele, ning jääb ka üks toidu vaaritamine. Sellegi poolest oli nädalavahetusel meil juba igaks juhuks tüdrukute õhtu ära ;). Algas kõik lihtsa õhtusöögiga minu juures ja päädis Singer Vingeri kontserdiga Pärnu ööklubis Sugar.


Ja nagu piltidelt näha ei olnud see asjata käik.
Seega jään ikka ootereziimile ja loodan, et need paberid siiski Juuni kuuga kohale jõuavad ja kodanike heakskiidu saavad.

29.Mai- Nädal Šveitsis ja sõrmuste valimine

Tagasi Eestis peale mõnusat lühipuhkust Šveitsis. Lendasin 23-nda Mai hommikul sinna ja peale pikka, ebatradistioonilist, keskeuroopa külmalainet,mis seal lähiajal ilma oli kujundanud, võttis mind lennujaamast väljudes vastu 23 plusskraadi ja päikesepaiste. Edasi paarkümmend minutit sõitu, lokid tuules lehvimas, härra convertible sai siis ära testitud :). Ausaltöeldes vägagi tore ajaviide. Võtsime seekord kiirtee asemel selle läbi külade variandi ja see meeldis mulle ikka tunduvalt enam. Kõik majakesed lilledesse uppumas ja rammusat maalõhnagi tungis teinekord sõõrmeisse.Pealelõuna veetsime Zürichi promenaadil ja vanalinnas jalutades.





Koju jõudes(võin seda vist juba koduks nimetada?)tegime aias oleva varjualuse korda, et seal õhtustada. Sinna oli ohjeldamatult kola kogunenud, kuid paaritunnine tiimitöö kandis vilja ja õhtusöögi serveerisime sinna. Õhtul, umbes kaheksa-üheksa paiku oli ikka +20 ja peale selle ka ilma sääskedeta õhtu. Nägin selle nädala jooksul vist ainult ühte õnnetut sääske. Supper, võrreldes sellega, mis mind ootas eile peale siinsesse koju saabumist autost välja astumisel. Teisipäeva veetsin üksi kodus, Chr oli tööl. Tutvusin elu-oluga, võtsin päikest, riisusin aias ja käisin kohalikus kaubakeskuses lonkimas. Ei eksinud ära- läks hästi. Kolmapäeval oli meil plaanis väljasõit Luzerni, ilusasse linnakesse kesk-Šveitsis. Kuna pr. Malbel oli vaba päev, siis võtsime tema ka kaasa. Chr teab nii ajaloost, kui üldse sealsetest kohtadest palju fakte siis oli meil õnn omada isklikku giidi. Populaarsed vaatamisväärsused on seal sillad, nt. 170 meetrine katusega puidust sild.

Neljapäev oli jälle üksi kodus päev koos aiatööga ja õhtusöögiga hiinaks. Ning peale seda vaatasime sõrmuseid läbi lähedealasuve juveelipoe akna. Jäi päris mitu ilusat asja silma ja otsustasime reedel, enne lennujaama säitmist sealt läbi käia ja lihtsalt vaadata. Asi lõppes pea kahe tunnise proovimise-mõtlemise ja ettemaksu tasumisega. Seega on meil pool sõrmuste raha makstud, kuid dokumente abiellumiseks veel pole. Asjaajamine Šveitsi moodi on selle koondnimetus, kuid kuu aja pärast pean sellega igapäevaselt hakkama saama. Näis.

6.Mai - Helsingis käidud, dokumendid antud.

Märtsi viimasel nädalal käisime Helsingis, et viia minu dokumenid Šveitsi saatkonda.Tema sõitis ja mina sain loodusvaateid nautida. Kuidas ma küll ei viitsi enam ise juhtida. Esmaspäeva öö vastu teisipäeva olime Tallinnas, et hommikul leavale minna. Õhtul aga käisime vanalinnas El Pašha restoranis maitsmas Lähis-Ida kööki. Teenidaja oli väga tubli, oskas soovitada ja ka laita, kui arvas, et tarnijalt saadud liha pole just parim. Kokkuvõttes oli väga hea söök ja jalutuskäik tagasi hotelli esimeses soojas õhtus oli ka tore.
Helsingisse jõudes suundusime otse Lohja tehast otsima, sellega oli meil ka seiklusi.
Ta oli naviseadmesse sisestanud vana tehase aadressi, ning loomulikult oli seal mingi teine asutus end sisse seadnund. Kiire kõne Annele Tallinna ja saime värske aadressi ning ka meie tehase kätte. Andisn üle saadetise Eestist ja edasi läksime meile broneeritud hotelli otsima. Leidsime selle ilma suurema vaevata, kuid uks oli lukus ja mingit liikumist seal näha ei olnud. Olime möödasõidul ühte teist märganud ja seal õnnestus meil viimane single tüüpi tuba saada. Masust ei ole jälgegi, kui hotellid ääreni täis. Toas oli kitsas voodi ja kitsas diivan aga hakkama saime. Õhtuks oli kokkulepitud õhtusöök Tapsaga, tema sõber ja meie töökaaslane. Seega läksime restoranide otsingule. Lohja ei tundu põrmugi suur olevat, kuid restorane vähemalt 6-7 pluss mitu pizza ja kiirtoiduputkat. Elvaga ei anna võrrelda, siin ei ole kusagile sööma minna, kui just terviserikkega riskida ei taha ja mäkra lähed. Valituks osutus kreeka restoran. Ja me ei pidanud kahetsema, toit oli supper. Pearoaks valisin mozarella ja fetaga täidetud pardirinna. Krõbeda naha ja poolküpse lihaga hõrk roog. Meie ühine nõrkus on hea, ma rõhutan hea, söök. Selle erinevusega, et tema suudab ka ise iga kord mind millegi ülimaitsvaga üllatada. Minul veel arenguruumi on, küllaga.
Hommikusöök hotellis oli ootamatult külluslik sellise pisikese asutuse kohta. Seega asusume suhteliselt ümaratena tagasi Helsingi poole teele, et jõuda saatkonda, mis on avatud tööpäevadel 1000-1200.
Saatkonnas loomulikult olid väga toredada ja viisakad töötajad, õnnitlesid meid ja arvasid, et kolme nädalaga peaks olema selge, kas esitatud dokumentidest on küllalt lubamaks meid abielluda. Lendadn ise Šveitsi 23-28 mai ja loodan, et siis on juba vastus käes ja saame nt. kuupäeva ära määrata.
Nüüd kiikan igaks juhuks iga päev gmaili postkasti, et ehk on kiri saatkonnast. No vara veel saan ise ka aru aga...
Nädalavahetuseks lubab meile ooatamatult sooja ilma +23 kraadi lausa. Tuleb muruniiduk ärevaks ajada ja esimesed triibulised murule teha.