22. nädal

Täna siis saab kuu aega abieluinimene oldud. Sõrmus on endiselt raske, tuletab meelde,et pole siin miskit ulaelu ja enam ei marsi ikka esimese solvumise peale minema.
Aga jõuluõhtu oli meil selline tore perekondlik. C vanemad ja õde tulid ka meile külla ja äi, suur veinide armastaja ja asjatundja, tõi oma priskest kogust 1970 aasta Prantsuse punaveini kaasa. Ma õnneks või kahjuks ei oska tavalisel "peedil" ja kvaliteetveinil mingit vahet teha, kui pudelit ei näe ja kas siiski. Eks siis ülejäänud seltskond maitses ja mekutas seda jooki.











Sülti ja hapukapsast meil polnud, selle eest aga eht sveitsilik liha-fondüü. Mitmete alustega õhukesed toore liha viilud ja hakkpallikesed, mida siis nende pikkade kahvlitega fondüüpotti suskasime. Seal kees puljong ja liha oli minutiga valmis. Mitmeid erinevatsorti külmi kastmeid ja riis. Kõik? Ei. Magustoit ikka ka :). Suur-suur Tiramisu. Enne seda jagasime kingitused ja tegime espresso ning konjaki ringi. Lõpusõnad öeldi kusagil enne kella ühte varahommikul.
Enne jõuluõhtut oli meil maa ilusasti must ja soojakraade kusagil +6C. Lund hakkas sadama 23-nda öösel ja jätkus kuni eile hilisõhtuni. Hommikuks oli väljas -10.8C külma ja päike särab siiani. Välja ei kisu kohe kuidagi aga peame minema. Homme lähme lühikesele suusapuhkusele mägedesse ja meie autosse kaks paari suuski ja lumelaud + kolm reisijat ei mahu. Seega laename ämma autot. Pakkisin kohvrisse juba soojad ja veel soojemad riided. Kohas, kuhu lähme, näitab ilmaennustus hommseks kuni -20C. Ma mäkke küll ei roni sellise ilmaga. Vaatan hotelliaknast neid hulle ja joon kakaod.
Nüüd siis autojärgi minek.

21. nädal

Mis siis muud kui süüa ennast põrsaks enne pühi. Ostsime endale eelmise nädala lõpus raclette`i masina ja loomulikult oli see tarvis ära testida. Kilo juustu + keedukardulad kolmepeale. Pühapäevaks olime kutsutud Chr vanemate juurde õhtusöögile ja kuna tema õel olid sõbrad Austraaliast külas siis ikka ju tehakse rahvuslikku toitu- raclette + lihalõigud mida siis selle aparaadi peal oleval kiviplaadil grillisime. Esmaspäeval plaanis õde oma sõbrad Appenzelleri juustuvabrikusse viia ja ka St. Gallenisse ning kutsus mind lahkelt kaasa. Alustasime kohe hommikul kell 10 sõitu ja ikka sattusime napilt ummikutesse, mis selliseks kellaajaks peaksid juba möödanik olema. Kuna õde teadis salateis e. siis sõitsime läbi Z-i, mitte ei kasutanud umbes tunneleid. Meil siin oli maa ikka must kui teele asusime, mida aga lähemale meie sithpunktile seda lumisemaks teed muutusid ja A-s oli maas umbes 20-30cm lund. Külma umbes -7 ja tuul. Päike oli küll väljas, kuid nii külm oli. A vanalinn oli nagu muinasjutust- puunikerdustega katuseääred, ja väiksesd puuraamidega aknad, palju värvilisi joonistusi maja otsaseintel. Imeilus. Isegi talvel. Juustuvabrikus sellel päeval ekskursiooni polnud seega vaatasime iseteenindus-kinosaalis lühivilmi selle asula ajaloost ja juustutegemisest, ning siis kohe restorani lõunatama. Ma tagasihoidlikult võtsin väikese portsu "makarone juustuga" tegelikult hörnli juustuga ja õnapüree vahukoorega. Jaa-ja, just nii, et õunapüree toodi küll eraldi kausis, kuid seda siis tõstsid oma makaronide ja juustuhunnikule ja lasid heamaitsta. Ning oligi hea- no nagu verivorst kõlbab pohlamoosiga süüa :). See "väike ports" tahtis muidugi mu teksadel nööbi eest lennutada. Edasi siis St. Gallenisse kus jälle vanalinnatuur ja siis "The Abbey Library" hirmvana raamatukogu oma hiilguses. Kel huvi võib vaadata ka http://www.stiftsbibliothek.ch/site/content.asp?typ=Aktuell&art=w&lang=DE
Kuna sellel reisil ikka varbad mu matkatossudes külmetssid siis otsustasin mingid jalavarjud osta. Kohaliku univermaagi jalanõudepoes veedetud tunnike tasus end ära mu (ilmselt) esimeste seest üleni karvaste saabastega. Madalad, pika sääre ja libisematu tallaga. Ilmselt varem, kui autosõltlane, ei oleks mu pilk iial sellistel jalavarjudel pidama jäänud. Nüüd aga tatsan läbi lume poodi ja kooli ning varbad soojas ning kuivad.
Täna sadas meil mõne tunniga pea 20 cm lund, see on selline märg ja raske lumi nii, et puud on lookas. Aga esmaspäevaks juba + kraadid.
Tõin poest pipargoogi maitseainet ja nüüd hakkan üht head retsepti otsima.

20. nädal

Homme saab siis 2 nädalat abiellumisest. Imelik, migit vahet pole. Ok sõrmus on ja kuna see on suhteliselt raske siis on ikka tunda, et midagi on sõrmes. Seest on see hasti sile ja libe nii et kätepesul pean olema ettevaatlik, et ära ei kaota.
Eelmisel laupäeval sai toimuma igaastane W-de jõululõuna. Kuna mina (ja H) ka nüüd sellenimeline ja kuulun kogukonda sain osa mõnusast soojast-sõbralikus pealelõunast söömaajast. Ja mainimatta ei saa jätta kohta kus see kõik toimus. Vana-vana talumaja, raskete laepalkide, kõrge lävepaku ja ägedate noorte omanikega, kes ise on sisustanud köögi profesionaalsete köögitarvetega ja siis korraldavad paaril korral nädalas sööminguid. Ise kokkavad, ise toidu ette kannavad ja pärast raha kasseerivad. Aga toit oli võrratu, lihtne ja ülihea. Mees kokkas, ta on onupoeg Chr-le, ja naine teenindas laudasid. Lõuna venis loomulikult õhtuni ja koju jõudsime kell ....pime. Kuna pulmapäeval sai pildistamise ajal väljas suvekingadega joostud siis oli juba järgmise nädala algul vähe kahtlane tunne ja peale seda õhtusööki kukkusin täitsa ära. Nädalavahetus oli täis põrgu- nohu, millist ma ei mäleta lähiaastatel, kõri niiii kinni, et isegi sissehingatav õhk tegi haiget. Kuna äi on arst siis ikka Chr muretses ja helistas, et mis nüüd saab ja mis rohtu jne. Alguses prooviti ikka igasugu teedega selle vastu, kuid pühapäeva õhtul nõudsin antibiootikumid välja. Kui mulle valu ja piin nagu meeldiks oleksin ilmselt siiani teede peal ja kõri oleks ilmselt juba söögitoru ka kinni pigistanud. Aga eile oli juba parem ja tegin kerge jalutuskäigu päikesekäes, täna käisin juba poes. Tagasi elavatekirjas.
Homme jälle koolipäev. Uusi sõnu, mida ma ei tea, koguneb kümnete ja kümnete kaupa. Ja kuna ma olen laisk ja lohakas siis enamust ma ikka ei tea. Häbi võiks olla.
Aga lund meil ei ole, temperatuur +6 ja täna paistis ka päike:).

19. Nädal

Eelmine nädal algas sahmimisega. Maja korda, riided H-le pulmadeks, mitte, et ta laekuks sinna teksades. Jne. Kolmapäeva õhtul jõudsid mu esimesed vaprad külalised, kes tulid Eestist autoga. Kaasas hunnik Kalevi kommi, hapukapsas, verivorstid ja härrale (eesti) õlu.
Järgmisel õhtul maandusid tüdrukud. Käisime neil kahe autoga vastas, et ei peaks hakkama rongi ja bussiga seikelma. Maja sai rahvast ääretasa täis. Seekord istus õhtusöögi lauda 11 inimest. Oli fondüü õhtu ja hiljem jätkus juttu loomulikult üle südaöö.
Pulmapäeva hommik algas kiire hommikusöögi ja juuksurisse minekuga.
Juuste pesu, kuivatamine, sirgendamine, lakkimine läks maksma ei rohkem ega vähem, kui 62fr. See siis ligi 700 Eek. Hinnad on siin ebanormaalsed. Aga kuna ma ise sätin oma juuksed iga päev sama moodi siis oli see vähemalt vahelduseks. Chr ja ta õde organiseerisid niikaua lilled autole ja tõid ära minu kimbu. Tagasi kodus kiire snäkk ja siis meiki. Inx tegi tubli töö siin kõigi naistega, ok pea-aegu kõigi. Siis kleit selga, käpikud kätte ja õue pildistama. Müttasime paar tundi pargis ja põllupeal. Eks tulemust näeb varsti, kui pildid valmis.
Registreerimine ise oli hästi armas ja lihtne. Eesti pulmades käies on jäänud neist ametnikest selline kauge ja külm mulje. Siin oli proua ametnik väga tore ja viskas nalja, Liisu tõlkis kenasti ja kõik läks väga ok. Peale seda grupipilt trepil ja koju sõit. Kodus ootas meid roosilehtedega kaetud jalgrada ukseni, küünlad ja "just married" ukse kohal. Mu toredad sõbrad olid seal pusinud ja naabrinaine roosilehti puistanud.
Ning siis läks mölluks, mis lõppes alles keskööl. Meie majast käis läbi kusagil 80-100 inimest, sest kutsete järgi arvestasime vaid täiskasvanutega, kuid neil ju lapsed ka :). Seega küpsetasin terve õhtu köögis ja käisin vahetevahel kedagi tervitamas või ära saatmas. Meie palgatud abiline valas veini ja tõi klaase ära, me oma naiste pundiga küpsetasime singi-juustu pirukaid, mini-pizzasid ja veel paar-kolm erinevat sorti sügavkülmutatud korvikest-saiakest.
Laupäeva õhtul oli pidulik õhtusöök "parimatega" ilusas restoranis mäe otsas. Seal oli juba lõbusam, söök oli super hea ja teenindus ka. Chr isa ja tädipoeg pidasid kõnesid ning aeg 6-st 11-ni läks ülikiirelt. Kuna ka meil sadas gramm lund siis targu jätsime oma lamellrehvidega auto viimase järsu mäe alla. Sadakond meetrit eemal restoranist. mäest üles kõndimine oli köki-möki aga see pilt mis avanes alla kõndimisel oli nali ise:). Kõrged kontsad ja libe asfalt.....Aga jõudsime kõik tervelt tagasi meie poole.
Tüdrukud said mõlemal õhtul ka ööklubides käia. Reedel Badenis ja laupäeval Zürichis.
Pühapäeval käisime kohaliku kaubandusega tutvumas ja hiljem rongiga Zürichi jõulutulesid vaatamas-pildistamas. Raudteejaama jõuluturg oli rahvas täis ja suur kuusk ehitud Swarovski kristallist ehetega, see oli küll ilus ja hämmastav kuidas selline sillerdus paneb kõik naised naeratama :).
Peale kerget liikumist värskes õhus pidime oma jõuvarusid kodus racleti, milch reisi ja jäätisega täiendama.
Esmaspäeval viisime tüdrukud lennujaama ja.... algab argipäev.
Koristamine, pesu pesemine.....
Ilm on ka meil jahedamaks läinud, hommikul -4.9C.
Panin linduddele toitu.
Nüüd siis hommikukohv ja siis koristama tubasid.
Esmaspäeval

18. Nädal

Viimased päevad on täis helistamisi, kokkusaamisi, tellimis jne. Laupäev oli meil kohe kogukondlik pruudikimbu ja autokaunistuse valimise päev, ämm ja äi isiklikult kohal koos meie pulmaautoga. Selleks on tumepunane Jaguar aastat 60 vana? No ei küsinud tehnilist passi aga selline "vana" kohe näeb välja. Päris äge on kõrvalt jälgida, kuidas kogu pere on aktsioonis nende pulmade pärast. Lasen neil seda nautida. Mul pole erilist vahet, kes see kimp on 5 või 15 lille suur ja kas autokaunistus on risti või põiki :). Olgu, tegelikult ilmselt ikka võtaksin sõna, kui asi läheks väga kaugele hea maitse piirist, kuid õnneks pole neis "mustlasverd" ja kulla-karralised kuhilad jäävad ära. Tore. Täna Chr tellis ära ka Apero snäkid ja nüüd veel joogipoolis otsida. Ta on väga tubli, ma isegi tunnen vähe süüdi, et kogu asja organiseerimine tema õlul, kuid ta saab sellega väga hästi hakkama ja Eestis olles teeks ju mina sama.
Eile käisime siin lähedalasuvas kloostri-kooli pargis jalutamas ja tegin ka mõned klõpsud. Ilm oli soe, +21 kraadi ja päikseline, seega t-särk ja kerge suvejakk olid nagu täiesti omal kohal.
















Kaks viimast pilti on vaated meie kodu-tänavalt.

Peale seda tegid mehed õhtusöögiks magustoitu "milch-reis". See on meil viimse nädala hitt-toode. H alati oli mures, et ika vähe noh. Eile siis tegid topletkoguse ja magustoitu jagus ka tänaseks.
Koolis oli reedel lihtne, numbrid :). Pole just palju tõlkimistööd ja ka kodune töö seekord siis lihtne. Eks näis millega reedel üllatatakse.
Nüüd proua ämmaga Chr-le särki ja lipsu ostma :)

17. Nädal

4-kuud siinmail nüüd täis. Nii kiirelt on aeg läinud ja pulmadeni vaid 2 nädalat jäänud. Peaks vist hakkama uut allkirja harjutama mitte, et ametlikul tseremoonial kirjutan inertsist ikka oma nime. Kutsed on kutsututel käes ja üle ootuste tuleb rohkem rahvast, kui kõik targemad kodanikud meile prognoosisid. Aga see on ainult rõõm, et meil nii palju häid sõpru on kes viitsivad kohale tulla(eriti minu nunnukesed :)). Eestist siis tulevad osad lennukiga ja teine seltskond autoga. On ikka eetevõtlikke tegelasi, kes 3000 kilomeetrit siia + samapalju tagasi nagu miskiks ei pea. Igatahes juba ootan kogu seda kampa :). Kitsaks meil läheb siin natuke aga ilmselt saab siis sellevõrra ka rohkem nalja nagu ikka. Magamistubadeks muutuvad nii minu "kabinet" kui härra kontorituba, elutuba veel esialgu vaba ;). Rääkimata sellest, et H-s oma toast välja kupatatakse ja külalistetuba ääretasa tüdrukuid täis topitakse.
Nüüd istun päevad otsa netis ja püüan hankida häid ideid maja ja enda kaunistamiseks. Viimasel minutil nagu ikka aga ma ei suuda ära otsustada, kas minna selleks juuksurisse, et nad mu kukla sassi ajavad ja tuka viltu sätivad või teeks seda ise? Meikariga pole muret, Inx tuleb kogu oma kraamiga siia ja siis saavad tüdrukud dr. Sangla õpilase nõtke käega silmad pähe. Ei kujuta seda saginat reedel siin hästi ette aga aega meil on ja kella 3-ks peaks ka viimased valmis olema. Peamine, et shampanjat jätkuks. Me käime härraga siis vahepeal ilupilte tegemas kusagil, loodan, et ilm väga külm ja tuuline pole, siis ma külmun oma puhvik-kleidiga küll ära. Ja valget mantlit pole ma ikka leidnud. Ning vaadates ilma siis vaja ka angoorast sõrmikuid ja talvesaapaid, mitte kõpskingasid. Egas midagi, tuleb naps lapikuga põuetaskusse pista, kuni seal õues ringi uitame ja pildid tulevad ka ehk siis vallatumad.
Homme jälle koolipäev.
Kõike kaunist ja kohtumiseni järgmisle nädalal.

16. Nädal

Saime siis lõpuks kätte oma pulmakutsed. Ilusad ja läksid juba eile teele ka. Kes soovib võib ka FaceBookis neile pilgu peale visata,http://www.facebook.com/album.php?aid=13193&id=121927021172650#!/photo.php?fbid=158821737483178&set=a.122084767823542.13193.121927021172650
Ja teine koolipäev oli reedel jälle. Polnud enam nii hull, kui esimesel korral. Harjud ära, et jutust aru ei saa, kehakeel ju ikka sama. Kui paberi ja pastakaga viibutatakse, siis läheb kribamiseks, kui näpuga Sinu suunas näidatakse siis tuleb kiiresti midagi öelda jne. Kirjalikud ülesanded olid seekord köki-möki, näis kuis edasi.
Laupäeval käisime meestega metsas. H juba mitu õhtusööki võttis teemaks, et äkki läheks koos perega kusagile ratastega. No ei saa ju tema soove eirata.
Nii me müttasime metsades, mägedes ja kivistel radadel. Ilm oli ilus ja soe, puud kirjud ja veel suhteliselt lehes. Mõnus paaritunnine trenn.












Päike paistab ja aed langenud lehti täis, mis siis muud kui riisuma :).

14-15. Nädal

Tehtud!? Aga tõepoolest vaid tehtud. Meie Eestis käik kujunes lihtsalt tormamiseks ühest kohast teise. Aega oli ikka nii vähe, et pooled tegemised jäid tegematta ja pooled inimesed nägamatta. Kahju. Järgmisel korral võtan ikka vähemalt nädala kohapeal olemiseks, siis saab rahulikult ringi vaadata ja ehk ka teatrisse minna, mis sellel korral ära jäi.
Reis ise algas lennu ära jäämisega ja mitme tunni lennujaamas passimisega, et mingi asenduslend saada. Kuid samale päevale ei õnnestunud ja nii me kaotasime veel ühe väärtusliku päeva puhkusest. Suured tänud Air Balticule selle "meeldiva" üllatuse eest. Tartus võttis meid vastu karge sügis, tuule ja +2 kraadiga. Aga Inxu juures ootas meid kuum frikadellisupp, vahuvein, küdev kamin ja hea seltskond :). Supper. Tagasilend sujus tõrgeteta ja nii hea oli jälle oma koju tagasi jõuda. Ilmad olid meil ka juba jahedamaks läinud, kuid eelmisel nädalal vedas ikka kõigil päevadel lõunaks oma +12 ära ja päikse käes oli ikka väga mõnus.
Eelmisel nädalavahetusel tegime perega väljasõidu ühele messile. ütleks, et kodu-ja aiamess? Esindatud kohalik söök, jook, loomad, linnud, põllu-ja kodumasinad jne. 7 suurt halli + vabaõhu platsid olid sagimist täis. Lonkisime neist enamuse läbi ja maitsesime ohjeldamatult kõike head ja paremat mida degusteerimiseks pakuti. Alustades klassikalisest jogurtist ja juustuvalikust kuni hobuselihast suitsuvorstideni välja. (andke kõik hobusearmastajad andeks aga vorst oli väga maitsev)
Sinna ja tagasi läksime rongiga. Lihtsalt imestamisväärne on siinne ühistranspordi korraldus. Põhimõtteliselt saad oma sõidud planeerida nii, et astud ühelt rongilt maha ja paari minuti pärast stardib järgmine ja see aeg on täpselt paras õige perrooni leidmiseks. Rongid on kiired, puhtad ja vaiksed. H tegi hunniku pilte ka, ehk vean need ükspäev arvutisse ja panen siia üles siis.
Eelmisest reedest alustasin keelekursusega. Ainuüksi õige hoone leidmine ajas mind juba tigedaks. Kui on 4 kooli-hoonega plats siis, mis sa arvad mitmes maja on nr 3? Just- viimane. Juhendaja ise on hästi energiline ja positiivne provva, punakas-oranzi huulepulga ja tennistega. Teised õpilased on: 1-Indiast, 1- Sri Lankalt, 2- Kosovast, 1-Venemaalt ja mina ka. Need 4 esimest räägivad vabalt saksa keelt ja tulid ilmselt sinna kursusele igavusest. Nende lapsi hoiab hoidja seni ja tore ju juhendajaga ja omavahel jutustada. Vene tüdruk räägib ka, kuid aeglaselt ja mina ei saa millestki aru ega oska ka vastata. Kohe hää tunne on kogu kursuse pidur olla. Eks nad näevad siis minuga seal vaeva kevadeni.
Nüüd aga läheb õpilane Kiir poodi kustutuskummi ja vihikut ostma. Hääd sügist!

13. Nädal

Möödunud nädala märksõnadeks on suvised sügisilmad ja ettevalmistused Eestisse sõiduks.
Kui nädala sees olid ilmad sellised kuni +20 siis laupäev-pühapäev +23.8 viludas ja veel 1900 (Eesti aja järgi siis 2000) oli väljas +19 kraadi sooja. Superluks. Käisime pühapäeval Chr-ga ratastega sõitmas siin lähikonnas ja loodust imetlemas. Niiii ilus on praegu, mäed on kirjud lehtpuudest ja majadel lilledkastid õites, viinamarja-aiad on lookas marjakobarate all ja põllud oranzi-kollasetäpilised kõrvitsatest. Tegin mõned pildid ka aga ei saanud seda ilu piltidele aga midagi ehk siiski.












Kuna kõrvitsad on nii ahvatlevad siis otsustasime õhtusöögiks kõrvitsa püreesuppi teha. Lõima motikale hääled sisse ja tõime Mövenpiki poest ingverit. Siin ju kõik poed pühapäeviti kinni ja lähim siis see kiirteeäärne pood. Vaatasin, et ka võlts Guess kotid olid seal 49fr-ga müügil, kohalikul laadal oleks sama koti saanud 29fr-ga. Nii, et ka siin õitseb piraatkaubandus. Aga sõit oli kiire, 120-130 kiirteel sees. Ma pole autogagi kiirteele veel julenud ronida ja mootorrattaga tundus see veel jubedam. Vanadusilmingud, et kiirust ja kõrgust kardan? Supp sai tuline, karri, ingver ja paar tshillikauna tegid oma töö, kuid väga mõnus ja kreemine ka.
Ma naudin oma "uut" jalgratast, ämm ei taha seda õnneks kasutada enne järgmist suve, seega tallun nüüd mina sellega siin ringi. Mõnus- selg sirge ja hea vaade. Saab ka seelikuga pääle ronida, kui tahtmine peaks tulema ja püksisääred ei jää hammasrataste vahele kinni- ketikaitse ka olemas. Nii vähe on ikka õnneks tarvis:).
Eestisse sõidusk ettevalmistused käivad.
Juustukärakad on juba ära ostetud, nii, et Inxu või Liisu juures tuleb testsöömine, emb-kumb meid uksest sisse laseb või külla kutsub. Shokolaadi on ka juba varutud, lähen vaatan natuke juurde veel igaks juhuks. Kui Enicsisse käima satun, siis hää ka sinna kostiks kaasa võtta.
Täna päälelõunal siis loodetavasti viimane kontumine linnavalitsuses enne pulmi, et allkirjastada mõned paberid.
Mul nüüd viisa ka ametlikult olemas, et võin märtsini siin riigis viibida. Selle saamine võttiski vaid juuli algusest septembri lõpuni aega. Nigu niuhti.
Täna siis saame ka kuupäeva ja kellaaja kinnituse, hää seegi.
Ega muud polegi, väntan poodi, et miskit nänni leida veel ja kohtume Eestis :).

12. nädal

Nädal on olnud imeline. Soe ja päikseline ehkki see muutus reede päälelõunast. Nüüd sajabki. Oligi liiga hea, et igavesti kesta. Need ilusad ilmad meelitasid liikvele rõvedad sitikad- lutikad? Need haisvad kilbilised noh. Need ronisid mu arvuti juures kardinatel. Püüdsin siis neid tava- ja käepäraste vahenitega uimastada nagu juukselakk ja deodorant ning kui need mingit mõju ei avaldanud siis ka "tsillit-päng". Ei midagi. Need tatsasid edasi. Juuube. Vedasin kohe arvutilaua eemale aknast ja jälgisin silmanurgast õdusega kuids see elukas mööda kardinat ikka üles ja alla vantsis.Ja neid oli kaks, üks otse ees ja teine paremalkäel. Nii et valvamist oli hulgi. Lasin Chr need õhtul eemaldada. Mina kaitsen teda ämblike eest tema mind krõbejalgsete sitikate eest. Jah, kui mul enne ei olnud ämbliku foobiat siis siin võib see peagi sündida. Need on siin niiiii suuured. Igal pool. Aias ja toas, keldris ja köögis. Kõikjal. Oh Inxukene Sa saad siin kiljuda ;). Ma juba ka teen hääleharjutusi, kui nad end kusagilt mulle käepeale või pähe kukutavad.
Aga selle eest on siin ka värsked viinamarjad. Chr ema-isa aias kasvavad ja nad ise vist suurt sellest kraamist ei hooli, seega saime meie mõnusa kotitäie neid. Tumedad, väikesed, magusad ja nii värsked, et kobara varred helerohelised, mitte puitunud nagu poest ostes. Supper värske kraam. Ja teine tore asi millega mind üllatati on "kreekapähklid". Suur paberkoti täis, koortega, aiast korjatud. Ma siis olen mänginud terve nädala pähklipurejat ja neid tangidega lahti raksutanud. Hea. Meil Eestis vist need puud ei kasvaks?
Kesknädala tuli kole tahtmine "ilu teha". Kodu kaunistada. Siin meie linnakese äärealadel on farmerid, kes siis marju, lilli jne kasvatavad. Süsteem järgmine. lähed põlla äärde, võtad sealt putka juurest endale meelepärase noa ja lähed longid mööda põldu, meeldiva isendi leidmisel lõikad selle maha ja tassid põllu äärde. Ma võtsin Gladioole. Asetad noa tagasi kus võtsid, vaatad tahvlilt lille hinna ja paned metallpurgi sisse raha. Lille kätte ja koju. Teine variant oli kõrvitsatega. Lähed maja juurde seal räästa all pingid, pinkidel kastid ja kastides erinevat sorti kõrvitsad. Hinnad juures ja rahakarp lauakesel. Võtsin neid dekoratiiv-junnikesi, ilusad värvilised ja kohe mõnus sügise tunne elutoas koos lillede ja juurikatega.
Teate, jõulud on tulemas!?! Jube. Kõik head kingiideed on teretulnud. Mul vaja Chr-le, ta emale ja isale + õde.
Jäänud siis kaks nädalat, kui näeme :).
Peaks Kajale kirjutama, et sauna ärevaks ajaks.

11. nädal

Eelmine nädal möödus siis deviisi all "home alone". Ja polnud vigagi. Hommikuti sai kauem magada: Chr ärkab 0600 alati aga H varajsed koolipäevad eeldavad ärkamist mitte hiljem, kui 0715 ja see pea poolteist tundi on ikka hommikuti tuntav vahe. Sain korralikult toituda, st. vähem ja kalorivaesemalt süüa. H-le surusin ka tomati suppi ja no siis tegin ka magustoitu. Ning muffineid tegin siin esimest korda, õuna-kaneeli omad. Pean veel natuke retsepti "parendama" aga sellegipoolest vääga head.
Pool nädalast möödus akendele tihendeid kleepides. Ma ahiküttemajainimesena pole harjunud elama-olema ruumis kus temperatuur +18 kraadi. Seda on vähe, liiga vähe. Kui ma olin selga ajanud enamuse oma sooje riideid ja ikka sõrmeotsad lillakaks tõmbusid siis sai mõõt täis. Järgmine hommik algas olemasolevate tihendite kleepimisega ja see päädis 2x poes käimisega, sest ma naiivselt arvasin, et mis see ikka ära ei ole. Karbis 25 m ja kaks karpi teeb siis ju 50 meetrit, peaks jaguma. Tutkit. 100 meetrit + kodused teibivarud ja puudu jäi ka veel. Aga tuul ei kõnni enam mööda varbaid vannitoas;). Vannitoa aknal muide ei olnud millimeetritki tihendit, puitaken käis vastu puitraami, ning tuulepoiss libises sealt sisse nii kuis soovis. Nüüd on kogu maja tuntavalt vaiksem, tänavamüra ka ei kosta sisse enam niipalju. Ja reede öösest siis algas ka kütteperiood meil. Mille süsteemist ma küll väga aru ei saa. Päeval ja õhtul on radikad külmad, kunagi öösel ärkad selle peale, et palav on ja õhk kuiv. Oskab keegi blondiinile seletada, miks köetakse öösel, kui magad ja siis, kui oled ärkvel pead kogu suusariiete varustuse selga panema, et ära ei külmaks. Kaks hommikut on nüüd juba parem, radikad hakkavad soojenema 6-paiku hommikul ja hetkel on täitsa normaalne istuda ja toksida ilma, et vajaksin sõrmikuid.
Laupäeval toimus meil uulitsa-pidu. Kõik siinse tänava elanikud said kauni kutse postkasti ja oligi põhjus söömapeoks. Eelmistel aastatel on see üritus varem toimunud ja siis olid lauad majadevahelisel platsil, nüüd vaid grillid seal ja piduruum oli korraldatud jalgrataste keldrisse. Jah, selline ruum siis kus muidu hoitakse oma velosid seinapeal. Nüüd olid velod väljas ja meie sees. Meil elab siin ka üks Hollandi mees, kes käib DJ-na pulmades ja üritustel. Seega oli meil ka värvi-ja muidumuusika, ning joodud õllede järgi läks ka heli järjest valjemaks:). Põhimõtteliselt iga pere tegi endale söögid kaasa ja jagas seda teistega kui soovis, grillida sai väljas ja süüa sees. Chr tegi hunniku makaronisalatit ja veel suurema koguse Tiramisut, millest enamus läks seal kaubaks :). See oli tore osa. Algas aga õhtu kõigi kohaletulnutega käteldes ja neile oma nime öeldes. Siis kohustuslik small-talk, ma õnneks keelevõhik jätkuvalt ja pääsesin sellest. Sama tseremoonia leiab aset peolt lahkumisel aga nipp on selles, et siis juba eeldatakse, et sa tead käteldava nime ja saad teda siis kas tänada peo korraldamnise eest või lihtsalt head õhtut soovida. Ma jälle "failisin" täiega. Pool ööd nägin õudukaid, kuidas ma ikka ei suutnud 30-e uue inimses nime meelde jätta ja oleks need siis tavalised nimed, ei kus sa sellega. Ikka nimemonstrumid. Ja siis pead veel meeles pidama, kes sulle eesnime ütles, siis võid teda sinatada, kes perenime, siis teda teietada. Ja nii iga kord nüüd tänaval peaksin viisakusreeglitest kinnipidades tervitama neid nimeliselt. Uuuh, õnneks sõidavad enamus autoga ja siis piisab lehva-lehva tegemisest.
Eile oli meil suurepärane suveilm, oma +22 viludas lisaks täispäike, kogu päev. Hetkel tundub, et läheb sama ilusaks ka täna :).
Homsest paraleeltänavatel laat või midagi taolist leiab aset, vaatan üle ja kannan üle.
Seniks aga kaunist sügist!

10. nädal

Eelmine nädal läks nigu niuhti. Mis me siis vahepael teinud oleme- käisime seoses kohaliku bussifirma 75 aasta juubelipidustuste raames W-i tuuril. Ehk siis tunne kodumaad. Ilm oli ilus ja marssisime siis perekondlikult bussigaraazi juurde, et oma 20fr(korrut4 12.12-ga) pileti eest saada kogu lõbu, mis lubatud. Esimene "üllatus" tabas meid bussile lähenedes- see oli pensiunääre otsani täis. Pikema piidlemise peale märkasime tagumises otsas ühte pinki 2-le pärisuunas ja H vaeseke sai koha seljaga sõidusuunas. No pole hullu. Aga tema " reisikaaslane" oli vähe kummaline vanaprovva. Kuna me H-ga giidi jutust mõhkugi ei taibanud siis see frau itsitas seal omaette ja püüdis Hansule nalja sisu selgitada. Mul oli kohe kahju tast(Hansust). Aga provva ei lasknud end sellest mitte häirida, et Hans kaasa ei naernud, ta surus nimetisõrme küünarnukini ninna ja püüdis sealt midagi leida. Ei jäänud vaatama, kas edu saatis tema otsinguid. Sõitsime siis tunnikest paar ringi Chr püüdis ikka vahepeal tõlkida, et kus me nüüd oleme ja mille poolest see või teine koht tähtis on aga ma olin juba nii unine, et ega suurt meelde jäänud. Pääle ringsõitu oli Apero aeg- see oli nagu boonuspunkt kogu sellel mitte just kõige põnevamale ajale bussis. Laud oli kaetud garaazi. Just, ja seal olid ka mõned bussid sees, ilmselt natuke remondis või nii. Aga ruum oli nii puhas, et oleks võinud põrnadalt süüa. Ei mingit davoti haisu ega õliste tunkedega vendasid. Saime veini, vett või mahla rüübata, lisaks soolapähklid ja soolapulgad, kummikommid juubelipaknedis(12 tk sees) ja neid siis Hans sõi kõigi eest, ma ei hakanud takistama ka, tal niigi raske päev oma värvika pinginaabriga, kes võttis korvikesest pähkleid, surus need koos sõrmedega sügavale suhu ja siis nende ilaste sõrmedega tagasi korvikesse uue laadungi järgi. "Nunnu" tädi oli. Komapäeval sai siis H oma uue jalgratta viimaks kätte. Punane ja läigib veel. Ja kerge võrreldes sellega millega mina siin sõidan. Peale rattatoomist läksime külla Chr kooliaegsele sõbrale, kes elab meie elamisest üle tee, nii paarsada meetrit kõndida. Väljast suhteliselt tavaline korrusmaja, sõber koos elukaalase ja kassiga elavad II-l korrusel. Korteri esik oli suhteliselt mitte suur, edasi pikk koridor, kahele poole jäid magamistubade uksed (2-3 ei saanud aru) ja vannitubade omad, neid oli 2. Koridor lõppes elutoa ja köögiga. Ning siit tuleb üllatusmoment- elutoast sai nö rõdule kus kasvasid puud ja põõsad, lisaks lamamistoolid, grillnurk ja lauad-toolid. SUUR. See oli nagu aed aga II-l korrusel. Hetkekski ei olnud tunnet, et oled korteris, sest elutoast oli vaade aeda, mitte naabri korterisse. Vääga ilus. Ja kass oli neil tegus, tõi meile vihmaussi aiast eelroaks. Laupäeval oli perega õhtusõõk B-i ühes ilusas hiinakas. Toit oli super hea, krõbe part oli minu valik. Jätsmie oma auto Chr vanemate juurde ja sealt jala vanalinna ning pärast tagasi. Ilm oli sellel öösel ka üllatavalt soe ja vaikne. Pühapäeval tegime Chr-ga esimses rattasõidu mägedesse. Need meil siinsamas, natuke sõita rattaga. Ja vaated jälle sellised, et mul oli tegemist teel püsimisega. Mingi maa oli tavaline kitsas autosõidutee, edasi siis ainult kergliikluseks avatud. Ja need terviserajad olid inimesi täis: jalutajad, jooksjad rullijad, ratturid jne. Ilm oli ka muidugi hea ja soe, paljud grillisid metsa all. Teeäärest leidsin põldmarju, need mustad vaarikalised. Varred kurjad okkalised aga marjad head.
Peale selle püüame ära otsustada pulmakutsete välimuse jne. Sain(tellisin) Eestist näidised ja need on niii ilusad. Läheb veel aega vist kuni otsuseni jõuame. Homsest reedeni on "home alone" ok H on ka aga Chr lendab ND-sse tööasjus. Päris huvitav saab olema, et kuidas on olla üksi võõras linnas. Sellest siis järgmine kord. Oktoobris siis ikka Eestisse plaan tulla ja kellel shokolaadi või juustu erisoovi, andke aga teada.

8. Nädal

26. August
Palav on täna. üle pika aja on suur suvi õues. Kuna meil on plaanis paar roniroosi istutada ja paar pinnakatte oma siis lähen proovin teeäärset peenart vähe sudida.
Tulemus: labidas läks oma 3cm maa sisse ja ei aita ka massiga peale minek.
Igasugu ronitaimede juured on tugevamad kui mina järelikult mehed kaevavad :).
27.August
Homme hommikul lähme soojade saiade jahile. Meie majast 2 km kaugusel avatakse uus pagariäri, kus siis ise kõik tehakse kohapeal ja pood iga päev avatud alates 0530!? mhmm, seal vist küll töötada ei tahaks, peaks ennast kella kahest-kolmest soojast voodist välja ajama, prrrr.
Juba ootan seda värskete, ahjusoojade saiade lõhna....;).
Vööümbermõõdule mõtlemata.
Mulle on siiani harjumatu, et pühapäeval on siin suured poed kinni ning, et keraamiliste plaatide pood asub korrusmaja kolmandal korrusel, kaubanduskeskused on ka väljast nagu korrusmajad, akendega ja puha.
H käib nüüd siis maastikujalgratta trennis ja meeldib hästi.
Loodan, et hakkab trennikaaslastega suhtlema, siis läheb ehk keele omandamine lihtsamalt ja on rattasõit ka mängus, mitte niisama linnapeal jõlkumine.
Ma tunnen puudust korilusest, et lähed metsa ja korjad vaarikaid, mustikaid, seeni jne. Loodan, et Kaja paneb paar kilo mustikaid sügavkülma ja ma saan need oktoobris ära süüa:).
H tuli koolist ja tõi kokandus tunnis valmistatud lehttaigna saiakesi pähkli täidisega, soojad olid veel ja mees ise nii uhke, muidu talle selle tunni idee ei meeldinud, et mis värki, plikadega kokkama.
Sõime need ära ja läksime ratastega sõitma. Ta siis näitas kogu oma avastatud ümbruskonna mulle ette.
Ok mõned järsemad kohad jäävad ootama minu treenituse tõusu.
28.August
Pagaripood üle vaadatud- täitsa ok, Freya(teine pagariäri) poe lõhn meeldib rohkem aga siin näeb kuidas töö köögis käib. Vennad väänavad saiu plaadile ja pintseldavad munaga üle, ning ahju kõik see mees;).
Peal hommikusööki läksime Boesneri kunstipoodi, et tuua ära sinna nädal tagasi raamimisele antud maal. Chr õde Austraaliast tõi ja nüüd saame selle ka seinale riputada.
õhtusöögiks tulid meil täidetud paprikaid ning Chr tegi Tiramisut ka.
30.August
Ilm on täitsa pees. Pilvitab, tuulutab, tibutab. Külm.
Kus mu kindad on?
Käisin Coopis viinamarju ostmas(lillad, väikesed, megamagusad ja mahlakad) ning külma ilma kannatamise tasuks ostsin endale ka ühe croissanti.
Kuna aias ei taha midagi teha siis hea peäev maja ära koristada. Selline laisa-liisu koristamine võtab vähemalt 2-tundi.St. et tolmurulli otsa ei komista, kuid erilist kriitikat ei kannata ka.
Aga õhtusöögiks tuli meil köögivilja pirukas, ma arvan, et H ei olnud rõõmus seda kuuldes.
Piruka tegemisel tabasid meid ka väikesed tagasilöögid, nimelt oli jahu ootamatult otsa lõppend!?
Aga Chr, vana kokk ja katsetaja, tegi polentast(maisimanna-puder) põhja pirukale. Mhmm, see kõlab nagu "bläkk-rokiti" laul Peeter Oja esituses??!
Ma olin tagasihoidlikult öeldes pisut skeptiline kogu ürituse õnnestumisse. Muidugi mitte peale seda, kuid ahjust tuli välja suurepärane mannapudrupõhjaga pirukas, juustune ja krõbe:).
Peab ikka proffe usaldama.
31.August
Ilm külm aga päike paistab, sokkid jalas aga varbad külmetavad. Pean minema oma roosad sussid kapist välja otsima ja tassi kuuma kohvi tegema.

7. nädal- Suvi tuli tagasi

Eelmisest neljapäevast-reedest meil siis ka soojad ilmad jälle. Nädalavahetusel lausa +32 kuid täna kusagil 20-ne tuuri. Suvi on mõnus, vahepealne sügis oli ka ok aga päike ikka kohe ajab rändama. Nii me siis laupäeval peale hommikusööki seadsime auto nina lõuna poole, et vaadata (üht?) Shveitsi vanimat klaasivabrikut http://www.glasi.ch/.
Loomulikult on see asula juba ise nii ilusas kohas, järve kaldal ja mäe jalamil. Sellised vaated, et pea hakkab ringi käima. Isegi H oli ilmselgelt asjast vaimustuses. Minu fotoaparaat aga ei suutnud ühtegi pilti teha, aku oli nii tühi. Kalaasivabrik ise on külastajatele suhteliselt avatud ja näeb, kuidas vennad nendest hirmkuumadest ahjudest hiigelkulbiga sula klaasi välja võtavad, kääridega üle ääre voolanu ära napsavad, selle taldrikukujulisse vormi valavad, miski raskusega lapikuks hõõruvad ja siis jahutuskappi järelvalmima. Me olime rõdul, nii umbes kümmekond meetrit eemal sellest ja selline kuumus oli, et mul tahtis pilti eest ära rebida. Need tüübid aga lasevad seal ringi põlv-teksades ja särgiga, ainult kindad pidid spetsiaalsed olema. Ma ei taha mõelda mitu kalorit nad seal päevaga ära kulutavad ja töö käib 24/7, sest ahjusid seisma ei saaks jätta väga lihtsalt. Teises ahju otsas aga olid klaasipuhujad, kes siis võtsid törtsu seda sulaklaasi ja puhusid sellest jubinaid. Ja need nägid välja ühesugused? Kuidas sa tead palju peab puhuma, et saada üks kobe tulnuka näoga ingel? Lähen ükskord tagasi ja küsin.
Täna plaanin teha rullbiskviiti kirsijogurti-vahukoore-zelatiini täidisega. Ostma pean siis vahukoort(selle leian),zealtiini(?) ja tärklist(??). Loodame parimat. igaks juhuks vaatan enne sõnaraamarust need nimed üle.
Eestis oleme siis 8-14 Oktoober, kõigil kel erisoove andke teada, mul tulles kohver suhteliselt tühi;). Täna juba broneerisin Ruslani juurde juukselõikuse aja, et ikka novembris enam-vähem välja näeks. Ehk Ketu teeb kulmud ka jälle korda?
Nii, nüüd siis poodi.

17. August- Algas kool...

Eile, ehk siis esmaspäeval oli meil B-i ühes koolis vestlus õpetaja herr B-ga. Hästi huvitav inimene. Ilmselgelt palju reisinud, käinud ja näinud, hästi avatud suhtlemismaneeriga kuid samas konkreetne. Selline sümpaatne härra, kes ilmselt ei pea ego upitamiseks kellegi ajusid komposteerima. Ta on õpilaste jaoks 100% olemas ja aitab neid niipalju, kui oskab, kuid nad peavad ise tahtma õppida, tema ei sunni. H klassis on ainult mõni õpilane ja õpetaja ütles, et igaühega minnakse edasi nii kiiresti või aeglaselt, kui nad teadmisi omandavad. Sobib. Saime juba koolist mõningad kooli-tarbed, kuid õhtul käisime veel Spreitenbachi keskuses spordiriideid ja teisi puuduvaid asju ostmas. Spordipoes ei saanud H muidugi kuidagi jalgratastest mööda ja kuna ta tahab ka ratta trenni minna siis nad Chr-ga tutvusid pakutavaga ja H sai mööda poodi neid testida, ikka tagusmise ratta peal ja muid hullusi. Tundub, et kui ta saab oma kooliga hästi hakkama siis 1. sept ostetakse talle mingi päris ilus asi, mille peale H-l kohe vunts rõõmust liikus. Loodan ,et see on piisav motivaator. Päeval kolisime H ühest toast teise, kuna härra arvas, et teine tuba on parem. Ei tea, kas loodab, et toda ei pea koristama? Täna oli tal koolis kaks(!?) tundi, saksa ja kehaline. Saime siis peale tunde B-is kokku, et teha paar fotot bussi kuukaardi jaoks ja see välja osta. 49 fr kuukaart + 10fr pildid. Pildid olid küll sildi järgi 8, kuid see aparat meile raha tagasi ei pakkunud, ju sai aru, et totud, ning tõmbas lohku. Kahe mõnusa, krõbeda, värske või-groissanti raha. Kahju.
Kõik muu on üpris tavaline. Chr toidab meid suurepäraste õhtusöökidega, ok H vahel arvab, et taim(loe: aed-ja juurvilju) ei peaks ikka nii palju toidu sees olema. Viimane hitt oli Moussaka- kreekapärane lamba-hakklihaga vormiroog. Võrratu. Ma pole muidu suurem "kasuka" maitseliste söökide sõber, kuid see oli parim:). Pean vist ikka cross-trainerit hakkama sihtotstarbelisemalt kasutama. Praegu vaatan vahel sealt kellaaega ;).
Ilm on jätkuvalt jahe, eile +13 ja vihmasadu, täna pole olukord parem, kui siis ainult see vahe, et ei saja. Oma teada ei kolinud Inglismaale, et sajab ja udutab, kuid tundub, et siiski. Aga keel on siis ka ju vale? Ei saa aru.

9.August- Esimene kuu täis ja esimesed külalised käinud

Juhtunud on palju toredaid asju. Eelmisel laupäeval käisime vaatamas "highland game" nimelist üritust, kus siis suured ja väikesed keskajahuvilised said end vastavasisuliselt riietada ja meiesugustele võhikutele seda demonstreerida. Erinevatel ajakohastel võistlustel end proovile panna ja ka vigastusi saada. Kohapealsel med. punktil paistsid kiired ajad olevat. Chr üks sõber on ka tegev selles ja siis me saime ka nö. telgitagustesse ja ka telkidesse piiluda. Ehk siis nende tegemisi kohe kõrvalt vaadata, mõõkasid ja muid tapariistu käes hoida ja rõngassärki selga proovida. Nad võtavad seda ikka väga tõsiselt ja täitsa huvitav oli neid kuulata.





Peale selle oli mul õnn omandada hulgim lilli:). Ja-ja, täpselt nii. Nüüd on meil ukse ees hiibisk, mis talub ka talve(lillakad õied), floks(roosa), rebasesabad(lillad. Vannitoas on tups-rohtliilia(?), magamistoas oranz hiinaroos ja veel mõned lilled mille nimi ei meenu hetkel.
Eelmisel teisipäeval saabus Mannu koos perega. Tõid hulga mu nänni kaasa ja kommi ka ;).
Nemad sõitsid iga päev siin kusagil ringi ja õhtuks tegi Chr meile suurepäraseid õhtusööke. Väga mõnus nädal oli aga täna nad hakkasid juba tagasi Eestisse sõitma. Loodan, et jõuavad kenasti tagasi.
Ilm on meil jätkuvalt vahelduv-sajab ja ei saja, paistab ja ei paista.