Eelmine nädal läks nigu niuhti. Mis me siis vahepael teinud oleme- käisime seoses kohaliku bussifirma 75 aasta juubelipidustuste raames W-i tuuril. Ehk siis tunne kodumaad. Ilm oli ilus ja marssisime siis perekondlikult bussigaraazi juurde, et oma 20fr(korrut4 12.12-ga) pileti eest saada kogu lõbu, mis lubatud. Esimene "üllatus" tabas meid bussile lähenedes- see oli pensiunääre otsani täis. Pikema piidlemise peale märkasime tagumises otsas ühte pinki 2-le pärisuunas ja H vaeseke sai koha seljaga sõidusuunas. No pole hullu. Aga tema " reisikaaslane" oli vähe kummaline vanaprovva. Kuna me H-ga giidi jutust mõhkugi ei taibanud siis see frau itsitas seal omaette ja püüdis Hansule nalja sisu selgitada. Mul oli kohe kahju tast(Hansust). Aga provva ei lasknud end sellest mitte häirida, et Hans kaasa ei naernud, ta surus nimetisõrme küünarnukini ninna ja püüdis sealt midagi leida. Ei jäänud vaatama, kas edu saatis tema otsinguid. Sõitsime siis tunnikest paar ringi Chr püüdis ikka vahepeal tõlkida, et kus me nüüd oleme ja mille poolest see või teine koht tähtis on aga ma olin juba nii unine, et ega suurt meelde jäänud. Pääle ringsõitu oli Apero aeg- see oli nagu boonuspunkt kogu sellel mitte just kõige põnevamale ajale bussis. Laud oli kaetud garaazi. Just, ja seal olid ka mõned bussid sees, ilmselt natuke remondis või nii. Aga ruum oli nii puhas, et oleks võinud põrnadalt süüa. Ei mingit davoti haisu ega õliste tunkedega vendasid. Saime veini, vett või mahla rüübata, lisaks soolapähklid ja soolapulgad, kummikommid juubelipaknedis(12 tk sees) ja neid siis Hans sõi kõigi eest, ma ei hakanud takistama ka, tal niigi raske päev oma värvika pinginaabriga, kes võttis korvikesest pähkleid, surus need koos sõrmedega sügavale suhu ja siis nende ilaste sõrmedega tagasi korvikesse uue laadungi järgi. "Nunnu" tädi oli. Komapäeval sai siis H oma uue jalgratta viimaks kätte. Punane ja läigib veel. Ja kerge võrreldes sellega millega mina siin sõidan. Peale rattatoomist läksime külla Chr kooliaegsele sõbrale, kes elab meie elamisest üle tee, nii paarsada meetrit kõndida. Väljast suhteliselt tavaline korrusmaja, sõber koos elukaalase ja kassiga elavad II-l korrusel. Korteri esik oli suhteliselt mitte suur, edasi pikk koridor, kahele poole jäid magamistubade uksed (2-3 ei saanud aru) ja vannitubade omad, neid oli 2. Koridor lõppes elutoa ja köögiga. Ning siit tuleb üllatusmoment- elutoast sai nö rõdule kus kasvasid puud ja põõsad, lisaks lamamistoolid, grillnurk ja lauad-toolid. SUUR. See oli nagu aed aga II-l korrusel. Hetkekski ei olnud tunnet, et oled korteris, sest elutoast oli vaade aeda, mitte naabri korterisse. Vääga ilus. Ja kass oli neil tegus, tõi meile vihmaussi aiast eelroaks. Laupäeval oli perega õhtusõõk B-i ühes ilusas hiinakas. Toit oli super hea, krõbe part oli minu valik. Jätsmie oma auto Chr vanemate juurde ja sealt jala vanalinna ning pärast tagasi. Ilm oli sellel öösel ka üllatavalt soe ja vaikne. Pühapäeval tegime Chr-ga esimses rattasõidu mägedesse. Need meil siinsamas, natuke sõita rattaga. Ja vaated jälle sellised, et mul oli tegemist teel püsimisega. Mingi maa oli tavaline kitsas autosõidutee, edasi siis ainult kergliikluseks avatud. Ja need terviserajad olid inimesi täis: jalutajad, jooksjad rullijad, ratturid jne. Ilm oli ka muidugi hea ja soe, paljud grillisid metsa all. Teeäärest leidsin põldmarju, need mustad vaarikalised. Varred kurjad okkalised aga marjad head.
Peale selle püüame ära otsustada pulmakutsete välimuse jne. Sain(tellisin) Eestist näidised ja need on niii ilusad. Läheb veel aega vist kuni otsuseni jõuame. Homsest reedeni on "home alone" ok H on ka aga Chr lendab ND-sse tööasjus. Päris huvitav saab olema, et kuidas on olla üksi võõras linnas. Sellest siis järgmine kord. Oktoobris siis ikka Eestisse plaan tulla ja kellel shokolaadi või juustu erisoovi, andke aga teada.
No comments:
Post a Comment