22. nädal

Täna siis saab kuu aega abieluinimene oldud. Sõrmus on endiselt raske, tuletab meelde,et pole siin miskit ulaelu ja enam ei marsi ikka esimese solvumise peale minema.
Aga jõuluõhtu oli meil selline tore perekondlik. C vanemad ja õde tulid ka meile külla ja äi, suur veinide armastaja ja asjatundja, tõi oma priskest kogust 1970 aasta Prantsuse punaveini kaasa. Ma õnneks või kahjuks ei oska tavalisel "peedil" ja kvaliteetveinil mingit vahet teha, kui pudelit ei näe ja kas siiski. Eks siis ülejäänud seltskond maitses ja mekutas seda jooki.











Sülti ja hapukapsast meil polnud, selle eest aga eht sveitsilik liha-fondüü. Mitmete alustega õhukesed toore liha viilud ja hakkpallikesed, mida siis nende pikkade kahvlitega fondüüpotti suskasime. Seal kees puljong ja liha oli minutiga valmis. Mitmeid erinevatsorti külmi kastmeid ja riis. Kõik? Ei. Magustoit ikka ka :). Suur-suur Tiramisu. Enne seda jagasime kingitused ja tegime espresso ning konjaki ringi. Lõpusõnad öeldi kusagil enne kella ühte varahommikul.
Enne jõuluõhtut oli meil maa ilusasti must ja soojakraade kusagil +6C. Lund hakkas sadama 23-nda öösel ja jätkus kuni eile hilisõhtuni. Hommikuks oli väljas -10.8C külma ja päike särab siiani. Välja ei kisu kohe kuidagi aga peame minema. Homme lähme lühikesele suusapuhkusele mägedesse ja meie autosse kaks paari suuski ja lumelaud + kolm reisijat ei mahu. Seega laename ämma autot. Pakkisin kohvrisse juba soojad ja veel soojemad riided. Kohas, kuhu lähme, näitab ilmaennustus hommseks kuni -20C. Ma mäkke küll ei roni sellise ilmaga. Vaatan hotelliaknast neid hulle ja joon kakaod.
Nüüd siis autojärgi minek.

21. nädal

Mis siis muud kui süüa ennast põrsaks enne pühi. Ostsime endale eelmise nädala lõpus raclette`i masina ja loomulikult oli see tarvis ära testida. Kilo juustu + keedukardulad kolmepeale. Pühapäevaks olime kutsutud Chr vanemate juurde õhtusöögile ja kuna tema õel olid sõbrad Austraaliast külas siis ikka ju tehakse rahvuslikku toitu- raclette + lihalõigud mida siis selle aparaadi peal oleval kiviplaadil grillisime. Esmaspäeval plaanis õde oma sõbrad Appenzelleri juustuvabrikusse viia ja ka St. Gallenisse ning kutsus mind lahkelt kaasa. Alustasime kohe hommikul kell 10 sõitu ja ikka sattusime napilt ummikutesse, mis selliseks kellaajaks peaksid juba möödanik olema. Kuna õde teadis salateis e. siis sõitsime läbi Z-i, mitte ei kasutanud umbes tunneleid. Meil siin oli maa ikka must kui teele asusime, mida aga lähemale meie sithpunktile seda lumisemaks teed muutusid ja A-s oli maas umbes 20-30cm lund. Külma umbes -7 ja tuul. Päike oli küll väljas, kuid nii külm oli. A vanalinn oli nagu muinasjutust- puunikerdustega katuseääred, ja väiksesd puuraamidega aknad, palju värvilisi joonistusi maja otsaseintel. Imeilus. Isegi talvel. Juustuvabrikus sellel päeval ekskursiooni polnud seega vaatasime iseteenindus-kinosaalis lühivilmi selle asula ajaloost ja juustutegemisest, ning siis kohe restorani lõunatama. Ma tagasihoidlikult võtsin väikese portsu "makarone juustuga" tegelikult hörnli juustuga ja õnapüree vahukoorega. Jaa-ja, just nii, et õunapüree toodi küll eraldi kausis, kuid seda siis tõstsid oma makaronide ja juustuhunnikule ja lasid heamaitsta. Ning oligi hea- no nagu verivorst kõlbab pohlamoosiga süüa :). See "väike ports" tahtis muidugi mu teksadel nööbi eest lennutada. Edasi siis St. Gallenisse kus jälle vanalinnatuur ja siis "The Abbey Library" hirmvana raamatukogu oma hiilguses. Kel huvi võib vaadata ka http://www.stiftsbibliothek.ch/site/content.asp?typ=Aktuell&art=w&lang=DE
Kuna sellel reisil ikka varbad mu matkatossudes külmetssid siis otsustasin mingid jalavarjud osta. Kohaliku univermaagi jalanõudepoes veedetud tunnike tasus end ära mu (ilmselt) esimeste seest üleni karvaste saabastega. Madalad, pika sääre ja libisematu tallaga. Ilmselt varem, kui autosõltlane, ei oleks mu pilk iial sellistel jalavarjudel pidama jäänud. Nüüd aga tatsan läbi lume poodi ja kooli ning varbad soojas ning kuivad.
Täna sadas meil mõne tunniga pea 20 cm lund, see on selline märg ja raske lumi nii, et puud on lookas. Aga esmaspäevaks juba + kraadid.
Tõin poest pipargoogi maitseainet ja nüüd hakkan üht head retsepti otsima.

20. nädal

Homme saab siis 2 nädalat abiellumisest. Imelik, migit vahet pole. Ok sõrmus on ja kuna see on suhteliselt raske siis on ikka tunda, et midagi on sõrmes. Seest on see hasti sile ja libe nii et kätepesul pean olema ettevaatlik, et ära ei kaota.
Eelmisel laupäeval sai toimuma igaastane W-de jõululõuna. Kuna mina (ja H) ka nüüd sellenimeline ja kuulun kogukonda sain osa mõnusast soojast-sõbralikus pealelõunast söömaajast. Ja mainimatta ei saa jätta kohta kus see kõik toimus. Vana-vana talumaja, raskete laepalkide, kõrge lävepaku ja ägedate noorte omanikega, kes ise on sisustanud köögi profesionaalsete köögitarvetega ja siis korraldavad paaril korral nädalas sööminguid. Ise kokkavad, ise toidu ette kannavad ja pärast raha kasseerivad. Aga toit oli võrratu, lihtne ja ülihea. Mees kokkas, ta on onupoeg Chr-le, ja naine teenindas laudasid. Lõuna venis loomulikult õhtuni ja koju jõudsime kell ....pime. Kuna pulmapäeval sai pildistamise ajal väljas suvekingadega joostud siis oli juba järgmise nädala algul vähe kahtlane tunne ja peale seda õhtusööki kukkusin täitsa ära. Nädalavahetus oli täis põrgu- nohu, millist ma ei mäleta lähiaastatel, kõri niiii kinni, et isegi sissehingatav õhk tegi haiget. Kuna äi on arst siis ikka Chr muretses ja helistas, et mis nüüd saab ja mis rohtu jne. Alguses prooviti ikka igasugu teedega selle vastu, kuid pühapäeva õhtul nõudsin antibiootikumid välja. Kui mulle valu ja piin nagu meeldiks oleksin ilmselt siiani teede peal ja kõri oleks ilmselt juba söögitoru ka kinni pigistanud. Aga eile oli juba parem ja tegin kerge jalutuskäigu päikesekäes, täna käisin juba poes. Tagasi elavatekirjas.
Homme jälle koolipäev. Uusi sõnu, mida ma ei tea, koguneb kümnete ja kümnete kaupa. Ja kuna ma olen laisk ja lohakas siis enamust ma ikka ei tea. Häbi võiks olla.
Aga lund meil ei ole, temperatuur +6 ja täna paistis ka päike:).

19. Nädal

Eelmine nädal algas sahmimisega. Maja korda, riided H-le pulmadeks, mitte, et ta laekuks sinna teksades. Jne. Kolmapäeva õhtul jõudsid mu esimesed vaprad külalised, kes tulid Eestist autoga. Kaasas hunnik Kalevi kommi, hapukapsas, verivorstid ja härrale (eesti) õlu.
Järgmisel õhtul maandusid tüdrukud. Käisime neil kahe autoga vastas, et ei peaks hakkama rongi ja bussiga seikelma. Maja sai rahvast ääretasa täis. Seekord istus õhtusöögi lauda 11 inimest. Oli fondüü õhtu ja hiljem jätkus juttu loomulikult üle südaöö.
Pulmapäeva hommik algas kiire hommikusöögi ja juuksurisse minekuga.
Juuste pesu, kuivatamine, sirgendamine, lakkimine läks maksma ei rohkem ega vähem, kui 62fr. See siis ligi 700 Eek. Hinnad on siin ebanormaalsed. Aga kuna ma ise sätin oma juuksed iga päev sama moodi siis oli see vähemalt vahelduseks. Chr ja ta õde organiseerisid niikaua lilled autole ja tõid ära minu kimbu. Tagasi kodus kiire snäkk ja siis meiki. Inx tegi tubli töö siin kõigi naistega, ok pea-aegu kõigi. Siis kleit selga, käpikud kätte ja õue pildistama. Müttasime paar tundi pargis ja põllupeal. Eks tulemust näeb varsti, kui pildid valmis.
Registreerimine ise oli hästi armas ja lihtne. Eesti pulmades käies on jäänud neist ametnikest selline kauge ja külm mulje. Siin oli proua ametnik väga tore ja viskas nalja, Liisu tõlkis kenasti ja kõik läks väga ok. Peale seda grupipilt trepil ja koju sõit. Kodus ootas meid roosilehtedega kaetud jalgrada ukseni, küünlad ja "just married" ukse kohal. Mu toredad sõbrad olid seal pusinud ja naabrinaine roosilehti puistanud.
Ning siis läks mölluks, mis lõppes alles keskööl. Meie majast käis läbi kusagil 80-100 inimest, sest kutsete järgi arvestasime vaid täiskasvanutega, kuid neil ju lapsed ka :). Seega küpsetasin terve õhtu köögis ja käisin vahetevahel kedagi tervitamas või ära saatmas. Meie palgatud abiline valas veini ja tõi klaase ära, me oma naiste pundiga küpsetasime singi-juustu pirukaid, mini-pizzasid ja veel paar-kolm erinevat sorti sügavkülmutatud korvikest-saiakest.
Laupäeva õhtul oli pidulik õhtusöök "parimatega" ilusas restoranis mäe otsas. Seal oli juba lõbusam, söök oli super hea ja teenindus ka. Chr isa ja tädipoeg pidasid kõnesid ning aeg 6-st 11-ni läks ülikiirelt. Kuna ka meil sadas gramm lund siis targu jätsime oma lamellrehvidega auto viimase järsu mäe alla. Sadakond meetrit eemal restoranist. mäest üles kõndimine oli köki-möki aga see pilt mis avanes alla kõndimisel oli nali ise:). Kõrged kontsad ja libe asfalt.....Aga jõudsime kõik tervelt tagasi meie poole.
Tüdrukud said mõlemal õhtul ka ööklubides käia. Reedel Badenis ja laupäeval Zürichis.
Pühapäeval käisime kohaliku kaubandusega tutvumas ja hiljem rongiga Zürichi jõulutulesid vaatamas-pildistamas. Raudteejaama jõuluturg oli rahvas täis ja suur kuusk ehitud Swarovski kristallist ehetega, see oli küll ilus ja hämmastav kuidas selline sillerdus paneb kõik naised naeratama :).
Peale kerget liikumist värskes õhus pidime oma jõuvarusid kodus racleti, milch reisi ja jäätisega täiendama.
Esmaspäeval viisime tüdrukud lennujaama ja.... algab argipäev.
Koristamine, pesu pesemine.....
Ilm on ka meil jahedamaks läinud, hommikul -4.9C.
Panin linduddele toitu.
Nüüd siis hommikukohv ja siis koristama tubasid.
Esmaspäeval

18. Nädal

Viimased päevad on täis helistamisi, kokkusaamisi, tellimis jne. Laupäev oli meil kohe kogukondlik pruudikimbu ja autokaunistuse valimise päev, ämm ja äi isiklikult kohal koos meie pulmaautoga. Selleks on tumepunane Jaguar aastat 60 vana? No ei küsinud tehnilist passi aga selline "vana" kohe näeb välja. Päris äge on kõrvalt jälgida, kuidas kogu pere on aktsioonis nende pulmade pärast. Lasen neil seda nautida. Mul pole erilist vahet, kes see kimp on 5 või 15 lille suur ja kas autokaunistus on risti või põiki :). Olgu, tegelikult ilmselt ikka võtaksin sõna, kui asi läheks väga kaugele hea maitse piirist, kuid õnneks pole neis "mustlasverd" ja kulla-karralised kuhilad jäävad ära. Tore. Täna Chr tellis ära ka Apero snäkid ja nüüd veel joogipoolis otsida. Ta on väga tubli, ma isegi tunnen vähe süüdi, et kogu asja organiseerimine tema õlul, kuid ta saab sellega väga hästi hakkama ja Eestis olles teeks ju mina sama.
Eile käisime siin lähedalasuvas kloostri-kooli pargis jalutamas ja tegin ka mõned klõpsud. Ilm oli soe, +21 kraadi ja päikseline, seega t-särk ja kerge suvejakk olid nagu täiesti omal kohal.
















Kaks viimast pilti on vaated meie kodu-tänavalt.

Peale seda tegid mehed õhtusöögiks magustoitu "milch-reis". See on meil viimse nädala hitt-toode. H alati oli mures, et ika vähe noh. Eile siis tegid topletkoguse ja magustoitu jagus ka tänaseks.
Koolis oli reedel lihtne, numbrid :). Pole just palju tõlkimistööd ja ka kodune töö seekord siis lihtne. Eks näis millega reedel üllatatakse.
Nüüd proua ämmaga Chr-le särki ja lipsu ostma :)

17. Nädal

4-kuud siinmail nüüd täis. Nii kiirelt on aeg läinud ja pulmadeni vaid 2 nädalat jäänud. Peaks vist hakkama uut allkirja harjutama mitte, et ametlikul tseremoonial kirjutan inertsist ikka oma nime. Kutsed on kutsututel käes ja üle ootuste tuleb rohkem rahvast, kui kõik targemad kodanikud meile prognoosisid. Aga see on ainult rõõm, et meil nii palju häid sõpru on kes viitsivad kohale tulla(eriti minu nunnukesed :)). Eestist siis tulevad osad lennukiga ja teine seltskond autoga. On ikka eetevõtlikke tegelasi, kes 3000 kilomeetrit siia + samapalju tagasi nagu miskiks ei pea. Igatahes juba ootan kogu seda kampa :). Kitsaks meil läheb siin natuke aga ilmselt saab siis sellevõrra ka rohkem nalja nagu ikka. Magamistubadeks muutuvad nii minu "kabinet" kui härra kontorituba, elutuba veel esialgu vaba ;). Rääkimata sellest, et H-s oma toast välja kupatatakse ja külalistetuba ääretasa tüdrukuid täis topitakse.
Nüüd istun päevad otsa netis ja püüan hankida häid ideid maja ja enda kaunistamiseks. Viimasel minutil nagu ikka aga ma ei suuda ära otsustada, kas minna selleks juuksurisse, et nad mu kukla sassi ajavad ja tuka viltu sätivad või teeks seda ise? Meikariga pole muret, Inx tuleb kogu oma kraamiga siia ja siis saavad tüdrukud dr. Sangla õpilase nõtke käega silmad pähe. Ei kujuta seda saginat reedel siin hästi ette aga aega meil on ja kella 3-ks peaks ka viimased valmis olema. Peamine, et shampanjat jätkuks. Me käime härraga siis vahepeal ilupilte tegemas kusagil, loodan, et ilm väga külm ja tuuline pole, siis ma külmun oma puhvik-kleidiga küll ära. Ja valget mantlit pole ma ikka leidnud. Ning vaadates ilma siis vaja ka angoorast sõrmikuid ja talvesaapaid, mitte kõpskingasid. Egas midagi, tuleb naps lapikuga põuetaskusse pista, kuni seal õues ringi uitame ja pildid tulevad ka ehk siis vallatumad.
Homme jälle koolipäev.
Kõike kaunist ja kohtumiseni järgmisle nädalal.

16. Nädal

Saime siis lõpuks kätte oma pulmakutsed. Ilusad ja läksid juba eile teele ka. Kes soovib võib ka FaceBookis neile pilgu peale visata,http://www.facebook.com/album.php?aid=13193&id=121927021172650#!/photo.php?fbid=158821737483178&set=a.122084767823542.13193.121927021172650
Ja teine koolipäev oli reedel jälle. Polnud enam nii hull, kui esimesel korral. Harjud ära, et jutust aru ei saa, kehakeel ju ikka sama. Kui paberi ja pastakaga viibutatakse, siis läheb kribamiseks, kui näpuga Sinu suunas näidatakse siis tuleb kiiresti midagi öelda jne. Kirjalikud ülesanded olid seekord köki-möki, näis kuis edasi.
Laupäeval käisime meestega metsas. H juba mitu õhtusööki võttis teemaks, et äkki läheks koos perega kusagile ratastega. No ei saa ju tema soove eirata.
Nii me müttasime metsades, mägedes ja kivistel radadel. Ilm oli ilus ja soe, puud kirjud ja veel suhteliselt lehes. Mõnus paaritunnine trenn.












Päike paistab ja aed langenud lehti täis, mis siis muud kui riisuma :).