Tagasi pikalt Eesti turneelt. Kuna H tahtis koolivaheajaks hirmsasti Eestisse minna siis olin sellega lahkesti päri. Juuksed olid totaalseks kakanduseks pähe kasvanud ja ühest toredast sooduspakkumiste portaalist hakkasin otsima soodsaid iluteenuste pakkumisi Tartusse. Nii ma leidsingi ultraheli näohoolduse, mis mulle väga meeldis ja pediküüri ka. Otepääle GMP hotelli restorani söömaaeg oli ka -50%. Rääkides sellest restoranist siis teenindus on 5++ aga toitudega olen natuke juba ära rikutud. Jääsalatiga värskelt salatilt oleks oodanud krõmpsuvat värskust kuid sain nätske elamuse. Pardi rinnafileelt oleks oodanud krõbedat nahka ja seest kaunilt roosakat liha, kuid sain "well done" versiooni. Oli pehme ja puha aga liiga küps, see roosakas liha on ikka maitsvam. Lõuna kahele läks seal maksma 46 juurot. Mul oli voucher 32-le (maksin 16eur) ja K siis maksis 14 juurde. Söögi pärast ma sinna tagasi ei läheks.
Lisaks söömisele olin juba varunud ka mõned teatri piletid. Mõnus on ikka omakeelset kultuuri nautida ja siis veel Leplandi ja Varjuni kontserdid Tartus.
Parim osa oli loomulikult kõigi oma parimate sõpradega kohtumine ja endiste töökaaslastega jututamine. Seda juba ei asenda millegagi.
Aga tagasi on ka mõnus olla. Ilm on soe ja oma voodis saab laiutada ning aias päevitada. Eile olin ka tunnikese siruli ja mingi mutukas näris mu kublaliseks täiesti.
Täna hakkasin hilinenud kevad-ümberkorraldustega pihta. Tahan hakata elamist pisut hubasemaks ja kodusemaks muutma. Selleks ostsin Krenholmi poest soodsalt kardina kangast ja uue voodipesu jne. Magamistoast tõstsin ficused rõdule suvitama ja teisipäeval, kui mehed tööl ja koolis, hakkan kardinat õmblema ja maja kraamima. Täna on vaikne pühapäev ja ei tohi lillegi liigutada ja kardan, et homme sama nali. Ok ma ikka liigutasin aga tolmuimejat pole hea plaan käivitada. Hea, et ridakas elame, saan vähemalt pesu pesta ja kuivatada ilma, et naabrid miilitsa kutsuksid. :)
Ennelõunal käisime härraga jalutamas, ma vedasin oma kõnnikepid ka majast välja. Siin on ikka nii suvi juba. Karikakrad, maasikad, sirelid jne juba õitsevad. Kõik lõhnab ja on juba nii-nii roheline. Tahaks minna rõdukastidesse kohe lilli ostma. Ja mida kõike veel ära teha. Sai ju Eestis kaks nädalat ludritatud, nüüd kohe sõrmed sügelevad.
Lähen longingi aeda, vaatan mida veel vaikselt nokitseda annaks.
Sunday, April 24, 2011
Thursday, March 17, 2011
Märtsi keskpaik
No olen ludri jah olnud, ise ka tunnistan. Olen mõelnud, et nüüd lähen ja kirjutan sellest ja sellest ka. Aga tegudeni ei ole jõudnud.
Viimased 5 nädalat olen siis väga usinalt keelekoolis käinud.
Neli nädalat oli algõppe ehk A1 esimene moodul, millest saad vaid lõhna ninna. Nad on selle A1-e kavalalt kolmaks jaganud ning iga kord kasseerivad kusagil 450Fr. Ehk siis üle 5000 EER-i (endise Eesti raha).
Grupp on meil mõnus, pole mingeid itsitavaid pubekaid ja kõik on suhteliselt võrdse tasemega, et ka minusuguna uudu ennast väga äbarikuna ei tunne.
Ingliskeelsetega oleme juba sõbrunenud ning esimene kohvikus kodutööde tegemine on läbitud ja välismaal shoppamas ka käidud. No Saksa piir on meist 20km eemal ja see tähendab, et koos ühe korra rongi vahetades on sinna võimalik paarikümne minutiga saada. Vàike mõnus vanalinn, mõlemal pool otsas kellatornid ja pikki keskplatsi jookseb väike ojake. Noh nire. Aga siiski.
Ning hinnad on meiesugustele koonritele taskukohasemad.
Kõige prostam näide, Rexona deo spray maksab meil kusagil 5-6 Fr, saksas 1.75Euri kusjuures 1Eur on 1.26Fr tänase sisuga. Seega maksame 20km eemal 3x kallimat hinda.
Aga rongiühendus on hea ja see ei jää kindlasti viimaseks kaubareisiks. Nagu vanasti ikka Läti-Valkas käidi Laima komma ja muud manti toomas :).
H-l algab vaheaeg Aprillis ja siis lendame kodumaale. Ta saab sõpradega oma tähtsat sünnipäeva pidada ja mina parimatega aega veeta. Mõnus, selline orgunn juba käib. Teatri- ja balletipiletid on ostetud, näo- ja varbahooldused broneeritud. Jäänud veel juuksur. See on nagu ikaldus. No harva saab ja siis tahaks parimat. Olen nii välja kasvanud oma pahmakaga, et ilmselt on raskusi lennujaamas näokontrolli läbimisega.
Pilte pole ka teinud, sest H fotokas läks katki ja juba ammu andsin enda oma talle ja endale pole uut raatsinud osta. Nii ongi blogi pilditu. Nii tahaks aias õitsevatest nartsissidest pilti teha.
Eestisse tulekuks peaks ikka migi odava pilli vaatama.
Tuleb veel natuke magusat kaasa varuda ja siis varsti...:) Näeme.
Viimased 5 nädalat olen siis väga usinalt keelekoolis käinud.
Neli nädalat oli algõppe ehk A1 esimene moodul, millest saad vaid lõhna ninna. Nad on selle A1-e kavalalt kolmaks jaganud ning iga kord kasseerivad kusagil 450Fr. Ehk siis üle 5000 EER-i (endise Eesti raha).
Grupp on meil mõnus, pole mingeid itsitavaid pubekaid ja kõik on suhteliselt võrdse tasemega, et ka minusuguna uudu ennast väga äbarikuna ei tunne.
Ingliskeelsetega oleme juba sõbrunenud ning esimene kohvikus kodutööde tegemine on läbitud ja välismaal shoppamas ka käidud. No Saksa piir on meist 20km eemal ja see tähendab, et koos ühe korra rongi vahetades on sinna võimalik paarikümne minutiga saada. Vàike mõnus vanalinn, mõlemal pool otsas kellatornid ja pikki keskplatsi jookseb väike ojake. Noh nire. Aga siiski.
Ning hinnad on meiesugustele koonritele taskukohasemad.
Kõige prostam näide, Rexona deo spray maksab meil kusagil 5-6 Fr, saksas 1.75Euri kusjuures 1Eur on 1.26Fr tänase sisuga. Seega maksame 20km eemal 3x kallimat hinda.
Aga rongiühendus on hea ja see ei jää kindlasti viimaseks kaubareisiks. Nagu vanasti ikka Läti-Valkas käidi Laima komma ja muud manti toomas :).
H-l algab vaheaeg Aprillis ja siis lendame kodumaale. Ta saab sõpradega oma tähtsat sünnipäeva pidada ja mina parimatega aega veeta. Mõnus, selline orgunn juba käib. Teatri- ja balletipiletid on ostetud, näo- ja varbahooldused broneeritud. Jäänud veel juuksur. See on nagu ikaldus. No harva saab ja siis tahaks parimat. Olen nii välja kasvanud oma pahmakaga, et ilmselt on raskusi lennujaamas näokontrolli läbimisega.
Pilte pole ka teinud, sest H fotokas läks katki ja juba ammu andsin enda oma talle ja endale pole uut raatsinud osta. Nii ongi blogi pilditu. Nii tahaks aias õitsevatest nartsissidest pilti teha.
Eestisse tulekuks peaks ikka migi odava pilli vaatama.
Tuleb veel natuke magusat kaasa varuda ja siis varsti...:) Näeme.
Tuesday, February 15, 2011
28-29. nädal
Peale eelmise korra kosutavat virinat jõudsidki meile ilusad soojad ilmad. Päike siras sini-sinises taevas ja soojakraadid ronisid +14-e kanti. Käisime härraga jalutamas ja tegime aias natuke harvendust. Meie värava juures olev vaher näeb välja nagu Elva Kesktänava pärnad peale linna aednike ülelendu. No selline mügarikega telefoniposti sarnane. Pole hullu, kasvatab lehed varsti külge ja siis on jälle kohev.
H jõudis oma suusalaagrist õnnelikuna, väsinuna ja näljasena tagasi. Oli nagu nõuka-aegne pioneerilaager olnud.
Elasid mingis kämpingu moodi asjas, no soojem ehk. Kolmekesi tubades ja tuba oli nii väike, et kui kolm poissi oma kohvrid põrandale panid siis astuda polnud enam kusagile. Magamisase oli redelist üles ja lavatsile.
Süüa sai võileib hommikul, kaks võileiba lõunaks mäele kaasa ja õhtusöögi eest tuli võidelda. Uimane nagu ta mul on jäi esimsesl õhtul friikatest ilma ja juurde ei saanudki. No sai vähemalt ühe vinku ja õppetunni, et söögi eest tuleb võidelda.
Sellest esmaspäevast alustasin lisaks ka saksakeele intensiivkursustega B-s. Esimesed päevad on olnud ok. Meil on 16 "õpilast" grupis ja suhteliselt kirju seltskond koos: kaks naist Brasiiliast, Hiinast, Belgiast, Filipiinidelt, Indiast, Inglismaalt, Türgist, Kuubalt loomulikult põgenikud Kosovast ja Serbiast ning ei saa me läbi venelannata, kes mulle jälle pinginaabriks sattus. Meil on kohe vist vastastikune tõmme. Inglannaga kohvipauside ajal siis jututame natuke. Tore on mõne naisega lobiseda:). No loodetavasti hangin mõne sealt ka rohkem sõbramaks ja siis saab kohvaris käia ja niisama lonkimas ka.
Kõlab nagu unistus.
H jõudis oma suusalaagrist õnnelikuna, väsinuna ja näljasena tagasi. Oli nagu nõuka-aegne pioneerilaager olnud.
Elasid mingis kämpingu moodi asjas, no soojem ehk. Kolmekesi tubades ja tuba oli nii väike, et kui kolm poissi oma kohvrid põrandale panid siis astuda polnud enam kusagile. Magamisase oli redelist üles ja lavatsile.
Süüa sai võileib hommikul, kaks võileiba lõunaks mäele kaasa ja õhtusöögi eest tuli võidelda. Uimane nagu ta mul on jäi esimsesl õhtul friikatest ilma ja juurde ei saanudki. No sai vähemalt ühe vinku ja õppetunni, et söögi eest tuleb võidelda.
Sellest esmaspäevast alustasin lisaks ka saksakeele intensiivkursustega B-s. Esimesed päevad on olnud ok. Meil on 16 "õpilast" grupis ja suhteliselt kirju seltskond koos: kaks naist Brasiiliast, Hiinast, Belgiast, Filipiinidelt, Indiast, Inglismaalt, Türgist, Kuubalt loomulikult põgenikud Kosovast ja Serbiast ning ei saa me läbi venelannata, kes mulle jälle pinginaabriks sattus. Meil on kohe vist vastastikune tõmme. Inglannaga kohvipauside ajal siis jututame natuke. Tore on mõne naisega lobiseda:). No loodetavasti hangin mõne sealt ka rohkem sõbramaks ja siis saab kohvaris käia ja niisama lonkimas ka.
Kõlab nagu unistus.
Thursday, February 3, 2011
26-27. nädal
Ilm on külm ja udune, viriseda tahaks kohe. Kus on mu tellitud soojad ilmad?
loodetavasti ikka nädalalõpuks jõuavad.
Tegin siis otsustavad sammud uue passi ja ID saamiseks. Selleks tuli lennata Viini, kus asub lähim Eesti saatkond, anda oma avaldus, pilt(4 passipilti kohalikus fotopoes maksab 28 fr, ehk siis kusagil 300+ eeku), sõrmejäljed ja 40 eurot konsulaarametnikule. Kõik oli väga tore, kiire ja sõbralik. Vähem, kui pool tundi ja valmis.
Nüüd ootan.
Kogu kraami peaksin saama kätte meie kohaliku aukonsuli käest. Hea seegi.
Viinis olime pühapäeva hilisõhtust kuni teisipäeva õhtuni. Kolasime mööda linna kaks päeva ja ka kohustuslik vaatamisväärsutega tutvumine ikka ka. Võtsime metroo päevapileti ja siis kihutasime maa-all ringi, et jõuda kiirelt ühest kohast teise. Muljetavaldav oli loomulikult Schönbrunni loss, milles on 1441 tuba!?! Me käisime umbes 30-s. Ja suuuuured aiad. Sinna ei läinud, sest ma olen külmavares ja ilmad olid ikka suhteliselt külmad ja kõledad. Jääb midagi järgmiseks korraks ka.
Vanalinn oli ise-enesest ilus, kuid uskumatult palju koera si..a. Tuli ikka hoolikalt ninaette vaadata, kui ringi kõnnid, et ei libastuks.....
Pelae vaatamisväärsuste on omaette elamus ka viini shnitsel ja soovitaks seda süüa restoranis Figlmüller http://www.figlmueller.at/index.php kus see on taldrikust suurem ja salat tuuakse eraldi kausikesega. Ilmselgelt on see liiga suur korraga söömiseks ja selleks pakutakse viisakalt ka kaasapakkimise võimalust.
Ja kohvikuid on tõesti igal sammul. Isegi turul on rohkem kohvikuid ja söögikohti, kui terves Tartus kokku.
H-l hakkab spordivaheaeg ja see tähendab, et peame talle kiiremas korras suusasaapad leidma. Täna on tal lühike koolipäev ja tuleb võtta retk kaubakeskusesse.
Ei viitsi kuidagi minna, oma huvi ju pole mängus.
Aga ehk on H-s ja M-is midagi uut ;).
loodetavasti ikka nädalalõpuks jõuavad.
Tegin siis otsustavad sammud uue passi ja ID saamiseks. Selleks tuli lennata Viini, kus asub lähim Eesti saatkond, anda oma avaldus, pilt(4 passipilti kohalikus fotopoes maksab 28 fr, ehk siis kusagil 300+ eeku), sõrmejäljed ja 40 eurot konsulaarametnikule. Kõik oli väga tore, kiire ja sõbralik. Vähem, kui pool tundi ja valmis.
Nüüd ootan.
Kogu kraami peaksin saama kätte meie kohaliku aukonsuli käest. Hea seegi.
Viinis olime pühapäeva hilisõhtust kuni teisipäeva õhtuni. Kolasime mööda linna kaks päeva ja ka kohustuslik vaatamisväärsutega tutvumine ikka ka. Võtsime metroo päevapileti ja siis kihutasime maa-all ringi, et jõuda kiirelt ühest kohast teise. Muljetavaldav oli loomulikult Schönbrunni loss, milles on 1441 tuba!?! Me käisime umbes 30-s. Ja suuuuured aiad. Sinna ei läinud, sest ma olen külmavares ja ilmad olid ikka suhteliselt külmad ja kõledad. Jääb midagi järgmiseks korraks ka.
Vanalinn oli ise-enesest ilus, kuid uskumatult palju koera si..a. Tuli ikka hoolikalt ninaette vaadata, kui ringi kõnnid, et ei libastuks.....
Pelae vaatamisväärsuste on omaette elamus ka viini shnitsel ja soovitaks seda süüa restoranis Figlmüller http://www.figlmueller.at/index.php kus see on taldrikust suurem ja salat tuuakse eraldi kausikesega. Ilmselgelt on see liiga suur korraga söömiseks ja selleks pakutakse viisakalt ka kaasapakkimise võimalust.
Ja kohvikuid on tõesti igal sammul. Isegi turul on rohkem kohvikuid ja söögikohti, kui terves Tartus kokku.
H-l hakkab spordivaheaeg ja see tähendab, et peame talle kiiremas korras suusasaapad leidma. Täna on tal lühike koolipäev ja tuleb võtta retk kaubakeskusesse.
Ei viitsi kuidagi minna, oma huvi ju pole mängus.
Aga ehk on H-s ja M-is midagi uut ;).
Wednesday, January 19, 2011
24-25. nädal
Seoses uue aasta saabumisega lahkus ka vana lumi. Viimati nähti seda meiekandis...ammu. Ja hästi ongi. Vahepeal on olnud nii vihmaseid, kui päikselisi ilmasid. Ja päikselistel ilmadel on temperatuur küündinud ka +14 soojakraadini. Lihtsalt suurepärane. Viimati oli nii soe eelmisel laupäeval ja see tähendas, et sain oma uusi Fiskarsi oksakääre testida. Neid pika varreotsas olevaid, et ikka lihtsalt saaks palju "kahju" teha. Rappisin vähe meie kirsi või mureli lehtedega puud. Vilju ei ole näinud aga kevadel õitseb ilusasti. Lisaks tegin mõningat lageraiet ka meie krundil olevat parkimisplatsi ääristava okaspõõsastiku kallal. See on mingi hull põõsas, ühe oksa lõikad ja suvega kasvab 7 juurde. Nagu draakon. Ja okkad on umbes 3-5 cm pikad ja tugevad. Kes küll tuleb selle peale, et midagi nii koledat linnapildis kasutada? Ma siis kärpisin neid tugevalt ja mõne lõikasin "kogemata" maatasa ka:). Tuleb neil silm peal hoida.
Kool algas ka jälle ja reedel oligi peale vaheaega esimene kokkusaamine.
Seis on sama-õpetaja räägib ja mina naeratan-noogutan ning aru ei saa midagi.
Veebruarist siis alustan lisaks intensiivkursusega, mis toimub iga päev 0900-1100. Ning umbes kuu aega. Eks siis näeb, kui lootustandev keeleõppija olen.
Eile kingapoes sisetallad said ostetud ja apteegist sain kreemi-testreid ka:). Käisin ühte Vichy kreemi uudistamas ja tüdruk oli kohe koledasti abiks ja kuna ma ei olnud kindel, kas soovitatu ka mulle sobib, andis ta testrid kaasa. õhtul ja hommikul juba ka proovitud ja tundub hää. Mitte hind loomulikult.
Kuna minu viimasest juuksuri külastusest oli rohkem, kui 3-kuud ja eestisse plaanin alles aprillis ehk minna, otsustasin riskida ja külastada siinset juuksurit.
Vale otsus!!
Salongid on neil siin nii ilusad-suured ja avarad, peene sisustuse ja....viimane vint noh.
Pääpesutool teeb seljamassazi seni, kui su juukseid pestakse aga edasi....läheb nutuseks.
Võtted on ka peened, ikka tsikk-tsikk kääridega enne õhus, kui minnakse juukseid lõikama aga tulemus on nagu oleks 3-e aastane mu juukseid lõganud. Randiline, auguline, ilma mingi joone või kujuta soeng. Kas ma ütlesin soeng?!? Ma ei teagi, mis see on.
Kokkuvõttes pole neil isegi juukse-ajakirju salongis, et näidata mida ma tahan ja ka sellest poleks abi, kui oskusi pole ja võibolla ka annet.
Juuksur nägi üle poole tunni kurja vaeva lõpus juuksevahu ja peene rullharjaga, et mingitki moodi juukseid hoidma saada aga tulutu töö oli.
Lõikus sitt-juuksed ei hoia.
Nägin ühte pulmaspoengut, mida kõrvaltoolil naisele tehti. Oh sa jeesuke, ma arvan, et selliste soengutega oleks laineid löönud hilis 90-ndatel. See pole ju veel moodi jõudnud?
Seega olen rõõmus, kui ilmad vähe tuulisemad on ja saan mütsi kõrvuni pähe tõmmata.
Ah jaa, ma maksin selle asja eest 86fr, kes arvutada ei viitsi siis see on 1008.-EEK-u.
Pole midagi teha, ma olen see loll kes enda vigadest õpib.
Nüüd kogun 3 kuud seda "juuksuris mittekäimise raha" ja saan lennupileti eestisse :).
Juba ootan!!
Ja mitte ainult juuksuri pärast:).
Vahelduseks vihmale tuli päike välja.
Kool algas ka jälle ja reedel oligi peale vaheaega esimene kokkusaamine.
Seis on sama-õpetaja räägib ja mina naeratan-noogutan ning aru ei saa midagi.
Veebruarist siis alustan lisaks intensiivkursusega, mis toimub iga päev 0900-1100. Ning umbes kuu aega. Eks siis näeb, kui lootustandev keeleõppija olen.
Eile kingapoes sisetallad said ostetud ja apteegist sain kreemi-testreid ka:). Käisin ühte Vichy kreemi uudistamas ja tüdruk oli kohe koledasti abiks ja kuna ma ei olnud kindel, kas soovitatu ka mulle sobib, andis ta testrid kaasa. õhtul ja hommikul juba ka proovitud ja tundub hää. Mitte hind loomulikult.
Kuna minu viimasest juuksuri külastusest oli rohkem, kui 3-kuud ja eestisse plaanin alles aprillis ehk minna, otsustasin riskida ja külastada siinset juuksurit.
Vale otsus!!
Salongid on neil siin nii ilusad-suured ja avarad, peene sisustuse ja....viimane vint noh.
Pääpesutool teeb seljamassazi seni, kui su juukseid pestakse aga edasi....läheb nutuseks.
Võtted on ka peened, ikka tsikk-tsikk kääridega enne õhus, kui minnakse juukseid lõikama aga tulemus on nagu oleks 3-e aastane mu juukseid lõganud. Randiline, auguline, ilma mingi joone või kujuta soeng. Kas ma ütlesin soeng?!? Ma ei teagi, mis see on.
Kokkuvõttes pole neil isegi juukse-ajakirju salongis, et näidata mida ma tahan ja ka sellest poleks abi, kui oskusi pole ja võibolla ka annet.
Juuksur nägi üle poole tunni kurja vaeva lõpus juuksevahu ja peene rullharjaga, et mingitki moodi juukseid hoidma saada aga tulutu töö oli.
Lõikus sitt-juuksed ei hoia.
Nägin ühte pulmaspoengut, mida kõrvaltoolil naisele tehti. Oh sa jeesuke, ma arvan, et selliste soengutega oleks laineid löönud hilis 90-ndatel. See pole ju veel moodi jõudnud?
Seega olen rõõmus, kui ilmad vähe tuulisemad on ja saan mütsi kõrvuni pähe tõmmata.
Ah jaa, ma maksin selle asja eest 86fr, kes arvutada ei viitsi siis see on 1008.-EEK-u.
Pole midagi teha, ma olen see loll kes enda vigadest õpib.
Nüüd kogun 3 kuud seda "juuksuris mittekäimise raha" ja saan lennupileti eestisse :).
Juba ootan!!
Ja mitte ainult juuksuri pärast:).
Vahelduseks vihmale tuli päike välja.
Sunday, January 2, 2011
23. nädal
Vana-aasta viimase nädala veetsime Lenzerheides suusatades.Saime H-ga endile kaheks tunniks ka noorukese suusa-instruktori, kes püüdis meid siis väheke harida. Mul oli seekord nii suur hirm pöörete tegemisel, et võtsin kohe mõne minuti mõtlemisaega enne kui riskisin hakata nõlvast laskuma. Pööre vasakule on köki-möki aga proovi sa sama paremale teha-eip. No ei tule välja. Võrreldes eelmise aastaga on mul ka pikemad suusad, mis siis tekitasid eelnevalt omandatud nõksudes natuke segadust. Nüüd siis treener õpetas teistmoodi pöörama. Ja kuna ma olin ka uute suusasaabaste õnnelik omanik siis peale paaritunnist siplemist mäel olid mu sääreluud nii valusad, et ei tahtnud kõndidagi enam rääimata laskumisest. Klambrid olid küll kõige nõrgema kinnituse peal, kuid ikkagi pigistasid jala nii ära, et järgnevatel päevadel mul enam mäele asja polnud. Tegin küll ühe õnnetu katse ja sain ka nõlvast alla, kuid see polnud enam lõbus. Jäin tuppa ja võtsin hoopis päikest. Rõduuks lahti ja tugitooliga päikese kätte. Ilmad olid megailusad-eresinine taevas ja päike kõik päevad.
29-nda õhtul toimus selles külakeses lume show, kus siis need suusatreenerid ja nende tublimad kasvandikud demonstreerisid oma oskusi majade vahele püstitatud mäel. Sõitu alustati ühe maja rõdult ja siis tuli suur hüpe ja mõni meeter pidurdusala enne pealtvaatajaid. Rahvast kogunes päris palju sinna ja pool tänavat suleti liikluseks. See kõik toimus kella 8-st õhtul kuni 9:30-ni ma arvan. Lõpetuseks tegid seal nõlval demonstratsioonesinemise ka rajahooldusmasinad. Need suured madalad, mis nõlvadel päeva lõppedes tööle hakkavad, et järgmisel päeval jälle kõik ilus oleks. Ja üritus lõppes väga võimsa ilutulestikuga arvan, et ega Tartu linna ilutulestikule alla ei jäänud, pigem ilusam. Siis kiire kõnd tagasi hotelli umbes 1.5km ja päevale punkt pandud.
Järgmisel päeval oli H veel hommikul 9-st kuni 4-ni päälelõunal mäel. Proovis peaaegu kõik rajad läbi, hiljem selgus, et ka "punased" rajad, mis ikka järsemad ja ja hüpetega. No vähemalt jäi terveks ja nüüd ootab kevadist kooliga nädalaks suusalaagrisse minekut.
Otsustasime tegasiteel ka mäkist läbi käia, hotellist umbes 20 autosõidu kaugusel. Aga kuna kõik inimesed otsustasid samal ajal liikuma hakata siis olime totaalses ummikus, kus pikim seisak oli 20 min ja me ei liikunud meetritki. Ning sööma saime alles 2.5 tunni pärast ja koju veelgi hiljem.
Vana-aasta viimasel päeval käisime C-ga B-s kolamas ja õhtusöögiks toorainet varumas. Siin on siis suured allahindlused alanud. Enamus asju -50% jõulunänn aga juba alates 1fr. Seega kihutan täna uuesti poode kammima, loodan mingi pikema mitte-sulemantli/jope leida ja mitte palju raha maksta. Siin käime tihti jalutamas ja no nii külm on, et topin neli kihti riideid selga.
Püüan pärast siia ka mõned pildid lisada aga alles õhtul, kui C oma fotokaga töölt tagasi ja ma need arvutisse olen vedanud.
Päike tuli välja- vaja ennast bussipeale sättida ja B-sse sõita.
29-nda õhtul toimus selles külakeses lume show, kus siis need suusatreenerid ja nende tublimad kasvandikud demonstreerisid oma oskusi majade vahele püstitatud mäel. Sõitu alustati ühe maja rõdult ja siis tuli suur hüpe ja mõni meeter pidurdusala enne pealtvaatajaid. Rahvast kogunes päris palju sinna ja pool tänavat suleti liikluseks. See kõik toimus kella 8-st õhtul kuni 9:30-ni ma arvan. Lõpetuseks tegid seal nõlval demonstratsioonesinemise ka rajahooldusmasinad. Need suured madalad, mis nõlvadel päeva lõppedes tööle hakkavad, et järgmisel päeval jälle kõik ilus oleks. Ja üritus lõppes väga võimsa ilutulestikuga arvan, et ega Tartu linna ilutulestikule alla ei jäänud, pigem ilusam. Siis kiire kõnd tagasi hotelli umbes 1.5km ja päevale punkt pandud.
Järgmisel päeval oli H veel hommikul 9-st kuni 4-ni päälelõunal mäel. Proovis peaaegu kõik rajad läbi, hiljem selgus, et ka "punased" rajad, mis ikka järsemad ja ja hüpetega. No vähemalt jäi terveks ja nüüd ootab kevadist kooliga nädalaks suusalaagrisse minekut.
Otsustasime tegasiteel ka mäkist läbi käia, hotellist umbes 20 autosõidu kaugusel. Aga kuna kõik inimesed otsustasid samal ajal liikuma hakata siis olime totaalses ummikus, kus pikim seisak oli 20 min ja me ei liikunud meetritki. Ning sööma saime alles 2.5 tunni pärast ja koju veelgi hiljem.
Vana-aasta viimasel päeval käisime C-ga B-s kolamas ja õhtusöögiks toorainet varumas. Siin on siis suured allahindlused alanud. Enamus asju -50% jõulunänn aga juba alates 1fr. Seega kihutan täna uuesti poode kammima, loodan mingi pikema mitte-sulemantli/jope leida ja mitte palju raha maksta. Siin käime tihti jalutamas ja no nii külm on, et topin neli kihti riideid selga.
Püüan pärast siia ka mõned pildid lisada aga alles õhtul, kui C oma fotokaga töölt tagasi ja ma need arvutisse olen vedanud.
Päike tuli välja- vaja ennast bussipeale sättida ja B-sse sõita.
Sunday, December 26, 2010
22. nädal
Täna siis saab kuu aega abieluinimene oldud. Sõrmus on endiselt raske, tuletab meelde,et pole siin miskit ulaelu ja enam ei marsi ikka esimese solvumise peale minema.
Aga jõuluõhtu oli meil selline tore perekondlik. C vanemad ja õde tulid ka meile külla ja äi, suur veinide armastaja ja asjatundja, tõi oma priskest kogust 1970 aasta Prantsuse punaveini kaasa. Ma õnneks või kahjuks ei oska tavalisel "peedil" ja kvaliteetveinil mingit vahet teha, kui pudelit ei näe ja kas siiski. Eks siis ülejäänud seltskond maitses ja mekutas seda jooki.
Sülti ja hapukapsast meil polnud, selle eest aga eht sveitsilik liha-fondüü. Mitmete alustega õhukesed toore liha viilud ja hakkpallikesed, mida siis nende pikkade kahvlitega fondüüpotti suskasime. Seal kees puljong ja liha oli minutiga valmis. Mitmeid erinevatsorti külmi kastmeid ja riis. Kõik? Ei. Magustoit ikka ka :). Suur-suur Tiramisu. Enne seda jagasime kingitused ja tegime espresso ning konjaki ringi. Lõpusõnad öeldi kusagil enne kella ühte varahommikul.
Enne jõuluõhtut oli meil maa ilusasti must ja soojakraade kusagil +6C. Lund hakkas sadama 23-nda öösel ja jätkus kuni eile hilisõhtuni. Hommikuks oli väljas -10.8C külma ja päike särab siiani. Välja ei kisu kohe kuidagi aga peame minema. Homme lähme lühikesele suusapuhkusele mägedesse ja meie autosse kaks paari suuski ja lumelaud + kolm reisijat ei mahu. Seega laename ämma autot. Pakkisin kohvrisse juba soojad ja veel soojemad riided. Kohas, kuhu lähme, näitab ilmaennustus hommseks kuni -20C. Ma mäkke küll ei roni sellise ilmaga. Vaatan hotelliaknast neid hulle ja joon kakaod.
Nüüd siis autojärgi minek.
Aga jõuluõhtu oli meil selline tore perekondlik. C vanemad ja õde tulid ka meile külla ja äi, suur veinide armastaja ja asjatundja, tõi oma priskest kogust 1970 aasta Prantsuse punaveini kaasa. Ma õnneks või kahjuks ei oska tavalisel "peedil" ja kvaliteetveinil mingit vahet teha, kui pudelit ei näe ja kas siiski. Eks siis ülejäänud seltskond maitses ja mekutas seda jooki.
Sülti ja hapukapsast meil polnud, selle eest aga eht sveitsilik liha-fondüü. Mitmete alustega õhukesed toore liha viilud ja hakkpallikesed, mida siis nende pikkade kahvlitega fondüüpotti suskasime. Seal kees puljong ja liha oli minutiga valmis. Mitmeid erinevatsorti külmi kastmeid ja riis. Kõik? Ei. Magustoit ikka ka :). Suur-suur Tiramisu. Enne seda jagasime kingitused ja tegime espresso ning konjaki ringi. Lõpusõnad öeldi kusagil enne kella ühte varahommikul.
Enne jõuluõhtut oli meil maa ilusasti must ja soojakraade kusagil +6C. Lund hakkas sadama 23-nda öösel ja jätkus kuni eile hilisõhtuni. Hommikuks oli väljas -10.8C külma ja päike särab siiani. Välja ei kisu kohe kuidagi aga peame minema. Homme lähme lühikesele suusapuhkusele mägedesse ja meie autosse kaks paari suuski ja lumelaud + kolm reisijat ei mahu. Seega laename ämma autot. Pakkisin kohvrisse juba soojad ja veel soojemad riided. Kohas, kuhu lähme, näitab ilmaennustus hommseks kuni -20C. Ma mäkke küll ei roni sellise ilmaga. Vaatan hotelliaknast neid hulle ja joon kakaod.
Nüüd siis autojärgi minek.
Subscribe to:
Posts (Atom)
