5. päev Nuwara Eliya Esimene pikk uni, äratus kell 8:30. Olime muidugi juba tund ennem üleval, sest akna taga käis miski ehitustöö. Saingi oma (Kaja oma teglikult) seljakoti ümber pakkida. Ruumi on kuidagi väheks jäänud. Peaks vist millestki loobuma? Hommikusöök oli super hea jälle. Omlett aedviljadega, värske mahl, röstsaiad, normaalne moos ja kohv-tee. Kell 9 oli juht väravas. Alles siis sain muidugi oma eksitusest aru, et olime hoopis teise juhi tellinud. :) Aga auto oli AC-ga ja juht väga normaalne. NE-s käsime kohustuslikus korras teevabrikus ja nõlvadel teekorjajatega jutlemas. Tegin neist ka pilti ja siis oli kohe käsi pikka, et money. Ma olin üllatus ise ja süüdimatult luiskasin, et raha mehe käes ja kuna C pole eriline välejalg nagu mina, siis oli ta pool km eemal, ohutus kauguses.

Suutsin koormatäie teed kokku osta, 8000.- eest. No jagubki aastateks. Edasi tegime kusagil teeääres lõunapausi kana ja curry 3-le 860.-. Odav on ikka söök seal. Järgmine peatus Ella või Elle kuidas keegi. Hotelli leidmisega oli raskusi, kõik oli täis. Ainult mingi veider asi oli saadaval 4000.- ga, sellest loobusime. Juht sõidutas meid siis kusagile raudteejaama lähedale ilusasse hotelli kus oli vaid paar tuba vaba ja hind ka muidugi 7500.- koos hommiku- ja õhtusöögiga. Võtsime selle ära. Tuba oli suur ja avar. Sain hulga pesu seal ära pesta. Jalutuskäik ümbruskonnas, värske mahl ja õlu kohalikus baaris koos chilliste india pähklitega. Need olid jälle väga head. Värskelt tehtud, kuumad ja vürstikad. 19:30 õhtusöök ja magale. Homme sõit lõunapoolsemaisse tippu- Tangallesse.

4. päev Kandy Nagu juba harjumuseks saanud ärkame vara, seekord 05:15, et jõuda 6-le bussile mis Kandysse sõidab. Algul plaanitud kiirbussi asemel tavaline nõka-nõka aga kohale jõudsime kenasti. Bussijaam on tuki- ja taksomehi ääretasa täis. Helistasime ühte Lonely Planetis kiidetud hotelli ja neil oli isegi tuba pakkuda. Seni kuni C nendega rääkis tuli üks nooruke tuki-poiss ja pakkus, et Kandys avati uus väike hotell ja ta viiks meid heal meelel sinna. Leppisime kokku, et kui meile tema pakutud htell ei meeldi viib meid tasuta meie omasse. Oli nõus. Hotell oligi täiesti uus, nii uut polegi ma varem näinud.5 tuba ja II korrus alles ehitusjärgus st. vihmaga oleks söögiruum natuke märg.

Linna lonkides saime ühe kohaliku külje alla kes parseldas meile tantsuetenduse piletid 2x500.-. No täielik turistikas aga vahet pole. Nähtud-tehtud. C käis ka Budda hambatemplis aga ma olin selle kohta nii palju lugenud ja pilte vaadanud, et ei näinud põhjust 1000.-pilet +300.- giidile maksta. Mina siis istusin pargis ja plaanisin lugeda. Sellest ei tulnud muidugi midagi välja sest see tempel on kohe bussijaama vastas ja see siis omakorda tuki ja taksode peatuspaik. Nii tuli üks taksojuht äri ajama, et kas kalliskive tahan-ei taha. Siis teine ja kolmas. Kuna ärist ei tulnud midagi välja siis hoopis rääkisime maast ja ilmast ning uurisin nede elu-olu kohta niipalju kui küsimusi tuli. Väga huvitav oli. Tagasi hotelli minnes ostsime ananassi ning sõime super-hüperhea õhtusöögi. See kokapoiss oli eriti innukas ja hoolas. Homme Nuwara Eliyasse. Seekord vôtame takso kaheks päevaks. Kallis küll aga oleme tüdinenud sellest busside ja rongidega jooksimsest. Seal pargis sai ühega hind kokku lepitud, et kaks päeva 150 euri. Kogemata helistasime hoopis teisele, kes ka oma visiitkaardi oli andnud ja kauplesin hinna 150usd-ile. Uuups. :)

3. päev Wilpattu looduspark Sel hommikul äratus kohe eriti magusal ajal 04:30. Kiire riietumine ja omanik viis meid isiklikult bussijaama ning tasuta!? Napilt saime vee ja mingid küpsised ostetud kui buss oli ees ja minek. Kottpime, 2 valget öises bussis, mis oli rahvast täis, kohalik tümps mürtsus pakiriiulitele pandud tuledega kõlaritest, külm tuul tõmbas akendest ja ustest. Natuke ebareaalne tunne oli. ;) Aovalguses peatub buss kusagil keset eimidagit. Piletimüüja tuleb ja kupatab meid välja. Oli õnneks õige koht ja tellitud safarimees oma lonkavas inglise keels oli kenasti koos jeebijuhiga meil vastas. Maksime talle 2x2500.- sõiduki eest. Suurelt teel oli peamajani 6km. Sealt saime piletid osta pargi külastuseks 2x 2550.- ning auto peale tuli üks nooruke tüüp- "osutaja" kes meile pieloomadele loomad-linnud ette näitab.:)

See looduspark on vähest aega avatud olnud peale sõda tamili-tiigritega. Ning seega oli peale meie veel vaid 2 jeepi turistidega. Nägime palju-palju kitsesid, hirvesid, paabulindusid, kakulisi ja veelindusid, paabulindusid ning ühel hetkel dzungli vahel peatati auto kinni ja osutati võssa, et näe leopard. Ei näe!?! Vaata sinna! Ja siis näen täpilist keha vaikselt okste vahel liikumas. Viivuks ja läinud ta ongi. Püüame küll siit ja seatpoolt talle läheneda, kuid ei ole rohkem teda näha. Jeep on ok millega sõidame. Ruumi on küll ja uks on trvalisuskaalutlustel jalgratta õhukummiga kenasti kinnipunnatud.

Keskpäeval on ühe järve ääres snäkk ja peale seda natuke sõitmist ja tagasi minek. Buss hotelli ja sööma. Laud on lookas. 9 erinevat totsikut. Kohtusime ühe saksa paariga ja ajsime paar sõna juttu ning magama. Homme Kandysse. Plaanide totaalne muutumine. Olin teinud kodutöö hoopis teise marsruudi jaoks aga mis seal ikka, vaatame, mis järgmised päevad toovad.

2. päev 7:00 äratus. Pesu, hommikusöök aias vaatega ookeanile. Prae muna, puuviljad, värskelt pressitud ananassimahl, röstsaiad, või, ning plekkpurgimaitseline dzemm. Siis kohvi nimetusega prunikas vedelik, kuum piimapulbri piim ja suhkur.

Naaberlauda tuli 4 eestalst, natuke sellist üleolevat laiavat juttu tuli sealtpoolt. Ma ei reetnud ennast. ;) Hotelli eest võtsime tuki 200.- eest raudteejaama ja sealt lunastasime piletid Puttalami a`90.- ning 3-e tunnine rongisõit algas.

Rong ei olnud nõukogudeaegsele lapsele mingi üllatus. Täiesti ok sõiduriist. Vaated aga olid ülivõrdes: imeline loodus ja äärmine räpasus ja hais. Tuk hotelli 150.- raha. Hotell ise nägi parem välja kui meie eelmise õhtu super-hyper delux. 2 ööd 4000.- Käisime linnakese kolamas, ostsin H-le paar t-särki ning endale vett, seda läheb siin liitrite viisi. Proovime seekord hotellis õhtustada. Riis kana ja köögiviljaga+ chilly kaste. Söödav. Riisil oli mingi veider lõn, mis ei kutsunud väga sööma aga jäi kõik kenasti kõhtu, ju oli ikka ok. ;)

Ilmad õnneks puhta hukas ja see tähendab, et hakkan oma lubadust ehk vähehaaval täitma. Sri-Lanka 21.02.2012-6.03.2012 1. päev C isa ja ema sõiduavad meid lennujaama. Kell 18:12 oleme lennukis, mis on Airbus,

hiigelsuur mu meelest. 8 istet reas, akende ääres 2 istet keskel 4. Saame tekid-padjad kätte ja 7811lennukilomeetirt võib alata. ehk siis 10.5 tundi puhast istumist. Meid söödetakse järjepanu kella 23-ni, siis tuled kustu ja suduni paar tundi. Kell 1:45(kohalik aeg aga juba 6:30) tuled silma, soojad lapid värskendamiseks näole ja hommikusöök alaku vaid 3 tundi peale öösöögi lõppu. No ei suuda süüa enam.Võtan vee aga lahkelt vastu, sest palavus tapab. Keskmine rida on tekkidega, minul isegi sokid jalast võetud, et paljad varbaid vastu pinkide metalljalgu jahutada. Lendame 12km kõrgusel, välistemperatuur -56C ja umbes tunni pärast maandume juba Malediivide pealinnas Malel.

Meid kupatatakse lennukist välja ja lennujaama. Mmmm, soe ja päikseline. Tunni pärast on lennuk koristatud, meil turvakontroll läbitud, hoolimata tõsiasjast, et transiittsoonist ei väljunud, ning taas pardale. 1:05 pärast maandume juba Colombos. Vahetame lennujaama tualetis riided, valuutapunktis kohalikku raha, ostame kohaliku SIM-i ja hakkame otsime shuttle bussi millega bussijaama saada. No igasugu karvikuid astub ligi ja pakub oma teenust. Olen õnneks ennast netifoorumied ja blogisid lapates ettevalmistanud ja ei lase sest mäsust segada.Tasuta buss leitud teeb see veel kusagil x kohtades peatusi, et ehk keegi tuutu astub bussilt maha ja siis tuk-tuki mehed saavad ikka oma raha kätte. Kõik jäävad bussi ja rodu tuke järgneb meile bussijaama. Naljaks. Aga äri on äri ja omasid tuleb toetada.Bussijaamast ostame esimese asjana 1l vett-65LKR, 2 jäätist a`25.- ja asume teele. Buss on nagu india filmidest nähtu: uste ja akendeta aga milleks neid kui väljas +35C.Bussipilet Negombosse maksab 25LKR nägu ja 5 km pikkuse tee läbimine selles liikluskeerises võtab tund ja natuke peale aega. Palav. Paar esimest hotelli on välja müüdud, võtame esimese milles on vaba tuba, sest kotid on sigarasked ja päike paistab lagipähe. Tuba siis premium-suite, kõlab peenelt ja maksab 7000LKR-i, mis on ikka megasumma. ei viitsi kaubelda, nii väsimus sellest magamata ööst. Saaks ainult pesema ja pikali hetkeks. Voodi on selles premium toas betoonist valatud kast, mille puitlipid peal ja sellel siis omakorda peal poroloon madrats. Katkine ja räpane on esmamulje ja see ei parane. :) Sööma lähme hotellist välja. Mereandide restoran. Tellin grillitud jumbo-krevetid 1200.- naturaalne mahlakokteil 200.-, C tellib grillkala 700.- ja 2x400.- kohaliku õlu eest. Kokku 3120.- mingi kohaliku aritmeetika alusel. Söök jäi õnneks sisse kuigi krevetid ei olnud jumbod ja grillitud roogadest oli asi ka kaugel. Aga söök ikkagi. :)

26.Märts

Uuh, tehtud! Reis ma mõtlen. Oli ilu ja valu, päikest ja pilvi, head sööki ja toredaid inimesi.
Kõike, nii nagu igalpool mujalgi.
Ning ükspäev võtan ennast kokku ja panen siia ka päevade kaupa kõik kirja. Nii nagu oli. Hetkel veel aliskus peal ja ilmad on nii ilusad, et ei raatsi arvutis istuda. Selle asemel nokitsen parem aias.
Täna, mõne aja pärast, maandub lõpuks Kaja. Jah, täitsa ise tuli ja majandas. Ikka ülitubli, esimene üksi reis ja kohe sellised katsumused nagu väljalennu pikk-pikk edasilükkamine, toidukaart, edasilennu piletite väljanõudmine, veelkord ootamist ja lennu edasilükkamist, loodan, et siin läheb juba kõik libedamalt ja saab kenasti tollist läbi oma tavaariga. :)
Nüüd aga kiirelt veel poest läbi värsket leiba ostma, et külaline hommikul nälga ei jääks.

20. Veebruar- Minek

Nii, paari tunni pärast viib proua ämm meid lennujaama ja minek. Kümme tundi lennukis ja siis +34C sesse leitsakusse. Ei kujuta hästi ette kuidas see on aga eks annan teada. Reisiplaan, kui kedagi huvitab, on järgmine: lennujaamast->Negombo->Puttalam->Kalpitiya, Wilapattu looduspark->Maho, Kalkudah, Passikuda->Batticaloa->Haputale->Kataragama->Hambandota->Tangalla->Matara->Mirissa->Negombo ja tagasilend. Kui see google-mapsi sisestada saab kena loperguse ringi. Umbes-täpselt 1250km. Arvestades aga keskmiseks liikumiskiiruseks 40-50km/h siis pole veel päris kindel kui palju maad me selle puhkuse ajaga tegelikkuses läbime. Kuna see pole ka eesmärk omaette kõik kohad läbi käia siis võib juhtuda, et jääme kusagile nädalaks ankrusse ja ei tee midagi peale lebotamise. :)
Mhmm, kõlab nagu plaan?
Igal juhul.
Aga märtsini siis!
Kui just vahepeal ei õnnestu kusagil netti vingerdada.

18.Veebruar

Meil on suur karnevali-hooaeg käes. Igas külas ja linnas on kostümeeritud ja kosrüümidata lastele ning suurtele rongkäigud ja lavad, kus noored ja mitte nii noored oma orkestritega mängivad. Enamuses on puhkpillid ja mõned trummid rõhuandmiseks ka seas. Mängivad igasugu popplugusid ja tavalist umpa-umpat ka. Täna näiteks käisime toidupoes ja alumisel korrusel, kus kodukaubad ja riided, elektroonika mürtsus trumm ja hüüdsid pasunad. :) Sinna oli üks orkester ennast sooja sättinud ja lärmas mõnuga. Mulle meeldib, mehele mitte nii väga. Kahjuks polnud fotokat kaasas, oleks kenasid värvilisi pilte saanud aga siia nende üles laadimine on nagunii üks peavalu, las siis olla.
Aga koolist siis puhkus kolmeks nädalaks ja vaim reisiks valmis.
Vahepeal oli veel üks tore üllatus, Kaja tuleb märtsi lõpus külla. Saab temaga ringi kolada ja jutustada. :) Hea.
Ning ilm on täiesti kevad viimased paar-kolm päeva. Ei anna muidugi eelmise kevadega võrralda, kus samal ajal juba +13C oli aga linnud säutsuvad ikka kõvasti juba.
Ja õk on soe ja jopehõlma saab keskpäeval lahti jätta. Sall ikka veel kõvasti kaelas harjumusest ja oleks suht kurb ennast ära külmetada.
Nüüd aga veel viimased jõupingutused pesumasinaga, et kord majja jääks. Pole muidugi kindel, et H seda siin ka hoiab.
Ning vanniõhtu on ka ees. Mmmm. :)

12. Veebruar

Ongi viimane nädal jäänud.
Loen veel viimaseid uudiseid ja kogun infot SL kohta ja panen kirja erinevaid hindasid, et väga pügada ei saaks. Nagunii saab aga ehk siis natuke vähem.
Ning avastan netiavarustest üha uusi ja uusi blogisid ning juttusid selle maa kohta. Nii põnev. ;)
Täna pakkisin ka asju kotti ja vaatasin, et kui raske juba on- no ega palju juurde panna maksaks.
Erinevate medikamentide kogus on juba aukartustäratav. Ikka kõhulahtisuse vastu ja kõhukinnisuse vastu, iial ei tea ju mis mida soodustab seal ja oksendamise vastu ja päikesekreemid jne. Pluss siis kôik enda küürimisvahendid. Kuna ööbime ilmselt madalama kategooria hotellides siis on üpris kindel, et seal pole ei seepi ega vetsupaberit. Loodetavasti puhas voodipesu?
Näeme.
Eks siis tuleb natuke rohkem maksta ja midagi kobedamat leida. Püüan mitte netis ülikiidetud kohtadesse minna vaid ise lonkida ja vaadata, et mis meeldib. Need kiidetud asjad on inglastel nagunii juba p-sse keratud oma ülemaksmistega ja siis pole säästu-turistidel mingit mokakobinat hindade kauplemisel.
Aga ilm on seal mõnus hetkel. Läänekaldal, kus maandume, on kusagil +30C-e kanti ja idakallas kuhu paari päeva pärast edasi liigume on paar kraadi mahedam.
Aga selga pole midagi panna jätkuvalt. Head pikka seelikut oleks tarvis-pole.
Ning meie kaubandusvõrgus veel nii suviseid asju pole. Samas on lootus, et esimesel päevl leian kohe midagi turult/poest? Aga kui ei leia siis kõnnin oma tumedate riietega edasi ja haudun nagu muns kana? Ilmselt tuleb ikka sealt midagi otsida kiirelt.
Unistustest siis maapeale tagasi. Tegin eile suure plaani, et täna läheme järvepeale uisutama St. mina uisutan ja mees vaatab. :) Mõeldud-tehtud. Lõime oma rootsi-raua lõunapaiku käima ja minek. See järv meist mõnikümmend kilomeetrit eemal. Ja paar kilomeetrit enne seda juba autod parkisid teeääres?! No me siis sõitsime ikka kohe ligi ja järv rahvast puupüsti täis ja politsei liiklust reguleerimas.
Ning nii hullumaja, et polnudki ühtegi parkimiskohta!
Tegime tiiru ära ja nina kodupoole tagasi. Sama juhtus suvel kui ujuma tahtsime minna ja päevitama randa-pole kohta. Ja ei mõelnudki kohe nina letti parkida aga päris 3 kilomeetrit eemale ka ei viitsi parkida.
Ja nii jäigi sport tegematta.
Kuid selle eest oli mäkdoonalds teepeal ees ja sõime kurvastuseks. :)
Ilm hakkab ka õnneks leebuma ja teisipäevaks juba ehk plussis paari kraadiga. Mõnus.
Nüüd korjan kodinad kokku ja magale minek, homme kooli.

28.Jaanuar

Umbes vähem, kui kuu aja pärast saab ehk teoks meie hilinenud pulmareis või puhkus? No vahet polegi kuidas seda nimetan aga tõotab tulla soe. :)
Saime läbi mingi sooduspakkumiste portaali lennupiletid Colombosse ülisoodsalt ja plaan on seal ise vaadata, et kuhs ja mida teeme, ööbime ning vaatame. Olen lugenud, lugenud ja veelkord lugenu kõikvõimalikku infot selle saare kohta. Nii inglise- kui eestikeelseid foorumied, blogisid, ajaleheartikleid ja reisibüroode kirjeldusi.Google kaardipeal kilomeetreid ritta seadnud ja teadjamatelt nõu küsinud. Lisaks ka kahe kohaliku nn. taksojuhiga plaane ja hindu arutanud.
Kahe sônaga on iseloomustus järgmine- paradiisisaar, kus igal võimalusel turisti kooritakse niipalju kui võimalik. Ehk siis niipalju, kui lased.
Loodan enda Egiptuse ja Türgi reiside karastusele kauplemise osas. Hinnad, mis briti ja eesti turistid maksavad, on ka kolossaalse erinevusega. Britid maksavad, mis küsitud ja see on "õigest hinnast" umbes 3-4X rohkem, eestalsed kauplevad tublilt ikka pool alla vähemalt. Ja ma mõtlen siinkohal ikka turistihinda, sest kohalikule on arusaadavatel põhjustel asjad nagunii kopikate eest ja see pole ka eesmärk omaette, et sama hinda saada.
Reis kestab kokku 14 päeva, see on siis kohapeal oleku aeg. Ning minu praeguse kodutöö järgi oleme 9. päeva juures. Läbisõit selle ajaga ligi 500km. Juba kahtlen, et tuleb vist hakata piirama külastatavate kohtade arvu, sest eemärk on ju puhata ja mängida mitte arutult ringi tormata ja ristike kirja saada, et- tehtud!
Saar ise on umbes Leedu suurune pindalalt aga kuna tedevôrk on väga kehvas seisus ja üks peamisi raudteeliine Colombost lõunasse on remondis, siis tõmbab see igasuguse liikumiskiiruse maha. Keskmiselt arvestatakse 1tund-50km.
Kuna lähme sinna nn. kuival periodil, mil seal ka kôige enam turiste siis on mäsu ilmselt veel suurem kui igal teisel ajal.
Sellepärast püüangi panna meie reisiplaani selliseid kohti, mis ei ole reisifoorumite top 10-s.
See aga tähendab, et ei maksa oodata pilte Adams Peaki tipust või buda hambast- neid ei tule.
Loodetavasti tulevad pildid ilusatest randadest lääne- ja idakaldal(pole kindel, kas jõuame lõunasse kuigi tahaks nn. maailma lõppus ära käia, see siis SL kõige lõunapoolsem tipp), vaala ja delfiini vaatlemise tuurilt, soola-ja teevabrikutest, paadisõidult laguunides, kaneeli kasvatusest jne.
Kindlasti tahan turgudel kolada ja ninni-nänni osta. :)
Ning me lähme seljakottidega kuna kindlat hotelli ei ole siis kanname oma maiset vara seljas. Eks näis kas ja kaua ma jaksan aga alati on ju võimalus need kusagile hoiule jätta. Eile ostsin kohalikust teiseringi poest vöökoti, nahast, sest muud neil polnud. Jaa, ma tean, et suht selline asi mida ma kunagi omanud pole aga hetkel tundub see väärt mõte olevat oma dokumente, fotokat ja raha kaasas kanda. Sest seljakotti ei saa neid asju panna kuna varastatakse ikka süüdimatult kõike, olgu selleks veepudel või kaamerakott.
Hea on mõelda soojamaa mõtteid kui aknataga sajab lörtsi. :)

12. Mai

Paistab, et minust ikka korralikku suleseppa ei saa. Postituste vahed venivad ajaga aina pikemaks. Vahel on mõte, et see või see väärib nüüd küll kirja panemist, siis pole arvutit käepärast ja hiljem on kõik meelset läinud.
Endast siis niiplaju, et käin usinalt koolis, ei ole kordagi puudunud ja hakkab isegi vahel tekkima tunne, et ma juba mõikan midagi. Samakiirelt see tunne muidugi ka hajub. Pagana saksa keel on nii keeruline, miks ei võinud ma seda koolis aastat kolm näiteks õppida, siis oleks vähemalt der, die, das-id selged ja see oleks juba tublisti abiks. Uus grupp millega peale eesti-puhkust liitusin osutus palju toredamaks kui mu eelmine ja ka õpetajad(siin on jah meil kaks õpetajat, üks esmaspäeval ja reedel, teine siis ülejäänud päevadel) palju asjalikumad. Range oleks liialdus aga me ei jälgi ainult graafikut vaid seda, et kõik udukuplid saaksid aru, mis on nominatiiv ja akusatiiv või präsens. Jäänud siis veel paar viimast nädalat ja 2. Juulist algab ka minul kooli vaheaeg, mis kestab 8-nda Augustini. Siis alustame H-ga koos jälle.
Tema siis uues koolis ja mina ikka oma keelekoolis.
Chr on oma igasuvises sõjaväes, see pole päris õige sõna, pigem teenistuses? No ühesõnaga nad ei pauguta ja ei rooma võpsikus vaid organiseerisid sellel aastal 2-e nädalase laagri puuetega inimestele. Kellega nad siis väga ilusates ja põnevates kohtades väljasõite teevad. Sõdurid hoolitsevad ka nende eest, mingit personali hoolduskodudest kaasas pole. Selleks on tellitud eraldi bussid, et ringi sõita ja spordibaasis, kus nad ööbivad vahetati välja kogu sisustus, et see teha sobivaks ratastoolidele ja spets vooditele. Politsei eskordiga sõidavad nad mägedesse ühte puidust ülivanade majadega külla, kuhu muidu on autodega minek keelatud. Jne, jne. See kõik on riigi kulul. Olen seda kahe nädala tegevuskava paberil näinud ja see super, mida nad näevad selle ajaga.
Täna hommikul tuli siis üksinda kodus olekust tingitult vist koduigatsus peale. Pigem siiski sõprade igatsus. Pühapäev tore päev aga mul pole mitte keda-kuraditki kellega minna ja olla. No tööteraapia aitab ikka-läksin keldrikorrust koristama. Ja no nüüd on kohe hää meel vaadata, mis tehtud sai ja tuju ka parem.
Ilmad on meil võrreldes eestiga ikka jahedad, kuigi täna juba +23, mis ise-enesest on täiesti hea toimetamiseks.
Kuigi pühapäeval meil ei tohi tööd ega lärmi teha, imesin ma ikkagi ülemise korruse tubasid salaja. Panin aknad ja rõduuksed kinni ja võimsuse tolmuimejal madalaks ja saingi tehtud. Politseid ei tulnud. :)kui ma muruniiduki oleks käivitanud oleks vist 5 min pärast miilitsad väravataga olnud aga ma parem ei provotseeri.
Lähen nüüd rõdule on korv-kiik-ripptooli õhtut nautima. Sääski meil õnneks pole ja saan natuke midagi lugeda.
Kaunist suve!

9. Mai

Suur suvi on käes.
Täiesti käes.
Ka hommikud on juba soojad, st. et jakki ja salli polegi tarvis. Enne küll läks ilm ennelõunaks tõeliselt kuumaks, kuid nüüd juba hommikupäike täiesti kuum.
Käisime eile härraga jalgratastega sõitmas. Ikka kiivrid peas ja prillid ees, nagu siin kohane. Võtsime sihtmärgiks naaberlinnake Mellingeni. Ilusa vanalinnaga õdus vaikne koht. Palju rohelust ja mõnusaid välikohvikuid. Pidime ju ka ise ikka pikka reisi kerge snäki ja joogiga tähistama. Mõnus laisk pealelõuna, kus naaberlauas üks paar luges ajakirju ja tinistas punaveini, teises lauas noorpaar imikuga. Tunned kuidas aeg lihtsalt läheb ja sellel polegi nagu tähtsus.
Tagasi sõitsime teist teedpidi, üle küngaste ja põlluvaheliste teede. Kardulas hakkab kohe,kohe õitsema, vili on juba pea loonud ja oma poole meetri kõrgune. Moonid õitsevad põlluservas ja lehmad kõlistavad kelladega karjamaadel. Idülliline- oleks vist kirjanduslik väljend. :)
H sai endale Badeni vabaujula hooaja pääseme ja veetis oma nädalavahetuse ujudes ja päevitades. Las naudib enne tõstist kooli, mis augustis algab, ilusat elu.
25-ndal ongi tal test ja vestlus, loodan, et suudab ikka piisavalt asjaliku mulje jätta ja saab kooli sisse. Täitsa huvitav, mis ala ta valib.
Tegin ükspäev meesperele ettepaneku iga kuu ühel nädalavahetusel teha väljasõit.... loodusesse. :) Nali. Väljasõit uude, käimata kohta. Vôtsin Shveitsi LP ja avasuin suvalisest kohast- Locarno. Eile bronnisime hotelli ja laupäeval stardime. Tegelikult oleme sealt üksaasta ka läbi põiganud, kuid nüüd vaatame ikka vaatamisväärsused ka üle ja naudime ilusat ilma. See meist tiba lõunapool ja eile oli seal +29C võrreldes meie +26-ga.
Nüüd salatijahile, vaja Eestis nuumatud kilod jälle maha saada. Needus ma ütlen on hea toit.
Püüdsin asjatult ka pilte üles laadida, kuid millegi pärast saan "bad requesti". Las siis olla. Panin fb-sse need siis.

24. Aprill- Tagasi kodus

Tagasi pikalt Eesti turneelt. Kuna H tahtis koolivaheajaks hirmsasti Eestisse minna siis olin sellega lahkesti päri. Juuksed olid totaalseks kakanduseks pähe kasvanud ja ühest toredast sooduspakkumiste portaalist hakkasin otsima soodsaid iluteenuste pakkumisi Tartusse. Nii ma leidsingi ultraheli näohoolduse, mis mulle väga meeldis ja pediküüri ka. Otepääle GMP hotelli restorani söömaaeg oli ka -50%. Rääkides sellest restoranist siis teenindus on 5++ aga toitudega olen natuke juba ära rikutud. Jääsalatiga värskelt salatilt oleks oodanud krõmpsuvat värskust kuid sain nätske elamuse. Pardi rinnafileelt oleks oodanud krõbedat nahka ja seest kaunilt roosakat liha, kuid sain "well done" versiooni. Oli pehme ja puha aga liiga küps, see roosakas liha on ikka maitsvam. Lõuna kahele läks seal maksma 46 juurot. Mul oli voucher 32-le (maksin 16eur) ja K siis maksis 14 juurde. Söögi pärast ma sinna tagasi ei läheks.
Lisaks söömisele olin juba varunud ka mõned teatri piletid. Mõnus on ikka omakeelset kultuuri nautida ja siis veel Leplandi ja Varjuni kontserdid Tartus.
Parim osa oli loomulikult kõigi oma parimate sõpradega kohtumine ja endiste töökaaslastega jututamine. Seda juba ei asenda millegagi.
Aga tagasi on ka mõnus olla. Ilm on soe ja oma voodis saab laiutada ning aias päevitada. Eile olin ka tunnikese siruli ja mingi mutukas näris mu kublaliseks täiesti.
Täna hakkasin hilinenud kevad-ümberkorraldustega pihta. Tahan hakata elamist pisut hubasemaks ja kodusemaks muutma. Selleks ostsin Krenholmi poest soodsalt kardina kangast ja uue voodipesu jne. Magamistoast tõstsin ficused rõdule suvitama ja teisipäeval, kui mehed tööl ja koolis, hakkan kardinat õmblema ja maja kraamima. Täna on vaikne pühapäev ja ei tohi lillegi liigutada ja kardan, et homme sama nali. Ok ma ikka liigutasin aga tolmuimejat pole hea plaan käivitada. Hea, et ridakas elame, saan vähemalt pesu pesta ja kuivatada ilma, et naabrid miilitsa kutsuksid. :)
Ennelõunal käisime härraga jalutamas, ma vedasin oma kõnnikepid ka majast välja. Siin on ikka nii suvi juba. Karikakrad, maasikad, sirelid jne juba õitsevad. Kõik lõhnab ja on juba nii-nii roheline. Tahaks minna rõdukastidesse kohe lilli ostma. Ja mida kõike veel ära teha. Sai ju Eestis kaks nädalat ludritatud, nüüd kohe sõrmed sügelevad.
Lähen longingi aeda, vaatan mida veel vaikselt nokitseda annaks.

Märtsi keskpaik

No olen ludri jah olnud, ise ka tunnistan. Olen mõelnud, et nüüd lähen ja kirjutan sellest ja sellest ka. Aga tegudeni ei ole jõudnud.
Viimased 5 nädalat olen siis väga usinalt keelekoolis käinud.
Neli nädalat oli algõppe ehk A1 esimene moodul, millest saad vaid lõhna ninna. Nad on selle A1-e kavalalt kolmaks jaganud ning iga kord kasseerivad kusagil 450Fr. Ehk siis üle 5000 EER-i (endise Eesti raha).
Grupp on meil mõnus, pole mingeid itsitavaid pubekaid ja kõik on suhteliselt võrdse tasemega, et ka minusuguna uudu ennast väga äbarikuna ei tunne.
Ingliskeelsetega oleme juba sõbrunenud ning esimene kohvikus kodutööde tegemine on läbitud ja välismaal shoppamas ka käidud. No Saksa piir on meist 20km eemal ja see tähendab, et koos ühe korra rongi vahetades on sinna võimalik paarikümne minutiga saada. Vàike mõnus vanalinn, mõlemal pool otsas kellatornid ja pikki keskplatsi jookseb väike ojake. Noh nire. Aga siiski.
Ning hinnad on meiesugustele koonritele taskukohasemad.
Kõige prostam näide, Rexona deo spray maksab meil kusagil 5-6 Fr, saksas 1.75Euri kusjuures 1Eur on 1.26Fr tänase sisuga. Seega maksame 20km eemal 3x kallimat hinda.
Aga rongiühendus on hea ja see ei jää kindlasti viimaseks kaubareisiks. Nagu vanasti ikka Läti-Valkas käidi Laima komma ja muud manti toomas :).
H-l algab vaheaeg Aprillis ja siis lendame kodumaale. Ta saab sõpradega oma tähtsat sünnipäeva pidada ja mina parimatega aega veeta. Mõnus, selline orgunn juba käib. Teatri- ja balletipiletid on ostetud, näo- ja varbahooldused broneeritud. Jäänud veel juuksur. See on nagu ikaldus. No harva saab ja siis tahaks parimat. Olen nii välja kasvanud oma pahmakaga, et ilmselt on raskusi lennujaamas näokontrolli läbimisega.
Pilte pole ka teinud, sest H fotokas läks katki ja juba ammu andsin enda oma talle ja endale pole uut raatsinud osta. Nii ongi blogi pilditu. Nii tahaks aias õitsevatest nartsissidest pilti teha.
Eestisse tulekuks peaks ikka migi odava pilli vaatama.
Tuleb veel natuke magusat kaasa varuda ja siis varsti...:) Näeme.

28-29. nädal

Peale eelmise korra kosutavat virinat jõudsidki meile ilusad soojad ilmad. Päike siras sini-sinises taevas ja soojakraadid ronisid +14-e kanti. Käisime härraga jalutamas ja tegime aias natuke harvendust. Meie värava juures olev vaher näeb välja nagu Elva Kesktänava pärnad peale linna aednike ülelendu. No selline mügarikega telefoniposti sarnane. Pole hullu, kasvatab lehed varsti külge ja siis on jälle kohev.
H jõudis oma suusalaagrist õnnelikuna, väsinuna ja näljasena tagasi. Oli nagu nõuka-aegne pioneerilaager olnud.
Elasid mingis kämpingu moodi asjas, no soojem ehk. Kolmekesi tubades ja tuba oli nii väike, et kui kolm poissi oma kohvrid põrandale panid siis astuda polnud enam kusagile. Magamisase oli redelist üles ja lavatsile.
Süüa sai võileib hommikul, kaks võileiba lõunaks mäele kaasa ja õhtusöögi eest tuli võidelda. Uimane nagu ta mul on jäi esimsesl õhtul friikatest ilma ja juurde ei saanudki. No sai vähemalt ühe vinku ja õppetunni, et söögi eest tuleb võidelda.
Sellest esmaspäevast alustasin lisaks ka saksakeele intensiivkursustega B-s. Esimesed päevad on olnud ok. Meil on 16 "õpilast" grupis ja suhteliselt kirju seltskond koos: kaks naist Brasiiliast, Hiinast, Belgiast, Filipiinidelt, Indiast, Inglismaalt, Türgist, Kuubalt loomulikult põgenikud Kosovast ja Serbiast ning ei saa me läbi venelannata, kes mulle jälle pinginaabriks sattus. Meil on kohe vist vastastikune tõmme. Inglannaga kohvipauside ajal siis jututame natuke. Tore on mõne naisega lobiseda:). No loodetavasti hangin mõne sealt ka rohkem sõbramaks ja siis saab kohvaris käia ja niisama lonkimas ka.
Kõlab nagu unistus.

26-27. nädal

Ilm on külm ja udune, viriseda tahaks kohe. Kus on mu tellitud soojad ilmad?
loodetavasti ikka nädalalõpuks jõuavad.
Tegin siis otsustavad sammud uue passi ja ID saamiseks. Selleks tuli lennata Viini, kus asub lähim Eesti saatkond, anda oma avaldus, pilt(4 passipilti kohalikus fotopoes maksab 28 fr, ehk siis kusagil 300+ eeku), sõrmejäljed ja 40 eurot konsulaarametnikule. Kõik oli väga tore, kiire ja sõbralik. Vähem, kui pool tundi ja valmis.
Nüüd ootan.
Kogu kraami peaksin saama kätte meie kohaliku aukonsuli käest. Hea seegi.
Viinis olime pühapäeva hilisõhtust kuni teisipäeva õhtuni. Kolasime mööda linna kaks päeva ja ka kohustuslik vaatamisväärsutega tutvumine ikka ka. Võtsime metroo päevapileti ja siis kihutasime maa-all ringi, et jõuda kiirelt ühest kohast teise. Muljetavaldav oli loomulikult Schönbrunni loss, milles on 1441 tuba!?! Me käisime umbes 30-s. Ja suuuuured aiad. Sinna ei läinud, sest ma olen külmavares ja ilmad olid ikka suhteliselt külmad ja kõledad. Jääb midagi järgmiseks korraks ka.
Vanalinn oli ise-enesest ilus, kuid uskumatult palju koera si..a. Tuli ikka hoolikalt ninaette vaadata, kui ringi kõnnid, et ei libastuks.....
Pelae vaatamisväärsuste on omaette elamus ka viini shnitsel ja soovitaks seda süüa restoranis Figlmüller http://www.figlmueller.at/index.php kus see on taldrikust suurem ja salat tuuakse eraldi kausikesega. Ilmselgelt on see liiga suur korraga söömiseks ja selleks pakutakse viisakalt ka kaasapakkimise võimalust.
Ja kohvikuid on tõesti igal sammul. Isegi turul on rohkem kohvikuid ja söögikohti, kui terves Tartus kokku.
H-l hakkab spordivaheaeg ja see tähendab, et peame talle kiiremas korras suusasaapad leidma. Täna on tal lühike koolipäev ja tuleb võtta retk kaubakeskusesse.
Ei viitsi kuidagi minna, oma huvi ju pole mängus.
Aga ehk on H-s ja M-is midagi uut ;).

24-25. nädal

Seoses uue aasta saabumisega lahkus ka vana lumi. Viimati nähti seda meiekandis...ammu. Ja hästi ongi. Vahepeal on olnud nii vihmaseid, kui päikselisi ilmasid. Ja päikselistel ilmadel on temperatuur küündinud ka +14 soojakraadini. Lihtsalt suurepärane. Viimati oli nii soe eelmisel laupäeval ja see tähendas, et sain oma uusi Fiskarsi oksakääre testida. Neid pika varreotsas olevaid, et ikka lihtsalt saaks palju "kahju" teha. Rappisin vähe meie kirsi või mureli lehtedega puud. Vilju ei ole näinud aga kevadel õitseb ilusasti. Lisaks tegin mõningat lageraiet ka meie krundil olevat parkimisplatsi ääristava okaspõõsastiku kallal. See on mingi hull põõsas, ühe oksa lõikad ja suvega kasvab 7 juurde. Nagu draakon. Ja okkad on umbes 3-5 cm pikad ja tugevad. Kes küll tuleb selle peale, et midagi nii koledat linnapildis kasutada? Ma siis kärpisin neid tugevalt ja mõne lõikasin "kogemata" maatasa ka:). Tuleb neil silm peal hoida.
Kool algas ka jälle ja reedel oligi peale vaheaega esimene kokkusaamine.
Seis on sama-õpetaja räägib ja mina naeratan-noogutan ning aru ei saa midagi.
Veebruarist siis alustan lisaks intensiivkursusega, mis toimub iga päev 0900-1100. Ning umbes kuu aega. Eks siis näeb, kui lootustandev keeleõppija olen.
Eile kingapoes sisetallad said ostetud ja apteegist sain kreemi-testreid ka:). Käisin ühte Vichy kreemi uudistamas ja tüdruk oli kohe koledasti abiks ja kuna ma ei olnud kindel, kas soovitatu ka mulle sobib, andis ta testrid kaasa. õhtul ja hommikul juba ka proovitud ja tundub hää. Mitte hind loomulikult.
Kuna minu viimasest juuksuri külastusest oli rohkem, kui 3-kuud ja eestisse plaanin alles aprillis ehk minna, otsustasin riskida ja külastada siinset juuksurit.
Vale otsus!!
Salongid on neil siin nii ilusad-suured ja avarad, peene sisustuse ja....viimane vint noh.
Pääpesutool teeb seljamassazi seni, kui su juukseid pestakse aga edasi....läheb nutuseks.
Võtted on ka peened, ikka tsikk-tsikk kääridega enne õhus, kui minnakse juukseid lõikama aga tulemus on nagu oleks 3-e aastane mu juukseid lõganud. Randiline, auguline, ilma mingi joone või kujuta soeng. Kas ma ütlesin soeng?!? Ma ei teagi, mis see on.
Kokkuvõttes pole neil isegi juukse-ajakirju salongis, et näidata mida ma tahan ja ka sellest poleks abi, kui oskusi pole ja võibolla ka annet.
Juuksur nägi üle poole tunni kurja vaeva lõpus juuksevahu ja peene rullharjaga, et mingitki moodi juukseid hoidma saada aga tulutu töö oli.
Lõikus sitt-juuksed ei hoia.
Nägin ühte pulmaspoengut, mida kõrvaltoolil naisele tehti. Oh sa jeesuke, ma arvan, et selliste soengutega oleks laineid löönud hilis 90-ndatel. See pole ju veel moodi jõudnud?
Seega olen rõõmus, kui ilmad vähe tuulisemad on ja saan mütsi kõrvuni pähe tõmmata.
Ah jaa, ma maksin selle asja eest 86fr, kes arvutada ei viitsi siis see on 1008.-EEK-u.
Pole midagi teha, ma olen see loll kes enda vigadest õpib.
Nüüd kogun 3 kuud seda "juuksuris mittekäimise raha" ja saan lennupileti eestisse :).
Juba ootan!!
Ja mitte ainult juuksuri pärast:).
Vahelduseks vihmale tuli päike välja.

23. nädal

Vana-aasta viimase nädala veetsime Lenzerheides suusatades.Saime H-ga endile kaheks tunniks ka noorukese suusa-instruktori, kes püüdis meid siis väheke harida. Mul oli seekord nii suur hirm pöörete tegemisel, et võtsin kohe mõne minuti mõtlemisaega enne kui riskisin hakata nõlvast laskuma. Pööre vasakule on köki-möki aga proovi sa sama paremale teha-eip. No ei tule välja. Võrreldes eelmise aastaga on mul ka pikemad suusad, mis siis tekitasid eelnevalt omandatud nõksudes natuke segadust. Nüüd siis treener õpetas teistmoodi pöörama. Ja kuna ma olin ka uute suusasaabaste õnnelik omanik siis peale paaritunnist siplemist mäel olid mu sääreluud nii valusad, et ei tahtnud kõndidagi enam rääimata laskumisest. Klambrid olid küll kõige nõrgema kinnituse peal, kuid ikkagi pigistasid jala nii ära, et järgnevatel päevadel mul enam mäele asja polnud. Tegin küll ühe õnnetu katse ja sain ka nõlvast alla, kuid see polnud enam lõbus. Jäin tuppa ja võtsin hoopis päikest. Rõduuks lahti ja tugitooliga päikese kätte. Ilmad olid megailusad-eresinine taevas ja päike kõik päevad.
29-nda õhtul toimus selles külakeses lume show, kus siis need suusatreenerid ja nende tublimad kasvandikud demonstreerisid oma oskusi majade vahele püstitatud mäel. Sõitu alustati ühe maja rõdult ja siis tuli suur hüpe ja mõni meeter pidurdusala enne pealtvaatajaid. Rahvast kogunes päris palju sinna ja pool tänavat suleti liikluseks. See kõik toimus kella 8-st õhtul kuni 9:30-ni ma arvan. Lõpetuseks tegid seal nõlval demonstratsioonesinemise ka rajahooldusmasinad. Need suured madalad, mis nõlvadel päeva lõppedes tööle hakkavad, et järgmisel päeval jälle kõik ilus oleks. Ja üritus lõppes väga võimsa ilutulestikuga arvan, et ega Tartu linna ilutulestikule alla ei jäänud, pigem ilusam. Siis kiire kõnd tagasi hotelli umbes 1.5km ja päevale punkt pandud.
Järgmisel päeval oli H veel hommikul 9-st kuni 4-ni päälelõunal mäel. Proovis peaaegu kõik rajad läbi, hiljem selgus, et ka "punased" rajad, mis ikka järsemad ja ja hüpetega. No vähemalt jäi terveks ja nüüd ootab kevadist kooliga nädalaks suusalaagrisse minekut.
Otsustasime tegasiteel ka mäkist läbi käia, hotellist umbes 20 autosõidu kaugusel. Aga kuna kõik inimesed otsustasid samal ajal liikuma hakata siis olime totaalses ummikus, kus pikim seisak oli 20 min ja me ei liikunud meetritki. Ning sööma saime alles 2.5 tunni pärast ja koju veelgi hiljem.
Vana-aasta viimasel päeval käisime C-ga B-s kolamas ja õhtusöögiks toorainet varumas. Siin on siis suured allahindlused alanud. Enamus asju -50% jõulunänn aga juba alates 1fr. Seega kihutan täna uuesti poode kammima, loodan mingi pikema mitte-sulemantli/jope leida ja mitte palju raha maksta. Siin käime tihti jalutamas ja no nii külm on, et topin neli kihti riideid selga.
Püüan pärast siia ka mõned pildid lisada aga alles õhtul, kui C oma fotokaga töölt tagasi ja ma need arvutisse olen vedanud.
Päike tuli välja- vaja ennast bussipeale sättida ja B-sse sõita.

22. nädal

Täna siis saab kuu aega abieluinimene oldud. Sõrmus on endiselt raske, tuletab meelde,et pole siin miskit ulaelu ja enam ei marsi ikka esimese solvumise peale minema.
Aga jõuluõhtu oli meil selline tore perekondlik. C vanemad ja õde tulid ka meile külla ja äi, suur veinide armastaja ja asjatundja, tõi oma priskest kogust 1970 aasta Prantsuse punaveini kaasa. Ma õnneks või kahjuks ei oska tavalisel "peedil" ja kvaliteetveinil mingit vahet teha, kui pudelit ei näe ja kas siiski. Eks siis ülejäänud seltskond maitses ja mekutas seda jooki.











Sülti ja hapukapsast meil polnud, selle eest aga eht sveitsilik liha-fondüü. Mitmete alustega õhukesed toore liha viilud ja hakkpallikesed, mida siis nende pikkade kahvlitega fondüüpotti suskasime. Seal kees puljong ja liha oli minutiga valmis. Mitmeid erinevatsorti külmi kastmeid ja riis. Kõik? Ei. Magustoit ikka ka :). Suur-suur Tiramisu. Enne seda jagasime kingitused ja tegime espresso ning konjaki ringi. Lõpusõnad öeldi kusagil enne kella ühte varahommikul.
Enne jõuluõhtut oli meil maa ilusasti must ja soojakraade kusagil +6C. Lund hakkas sadama 23-nda öösel ja jätkus kuni eile hilisõhtuni. Hommikuks oli väljas -10.8C külma ja päike särab siiani. Välja ei kisu kohe kuidagi aga peame minema. Homme lähme lühikesele suusapuhkusele mägedesse ja meie autosse kaks paari suuski ja lumelaud + kolm reisijat ei mahu. Seega laename ämma autot. Pakkisin kohvrisse juba soojad ja veel soojemad riided. Kohas, kuhu lähme, näitab ilmaennustus hommseks kuni -20C. Ma mäkke küll ei roni sellise ilmaga. Vaatan hotelliaknast neid hulle ja joon kakaod.
Nüüd siis autojärgi minek.

21. nädal

Mis siis muud kui süüa ennast põrsaks enne pühi. Ostsime endale eelmise nädala lõpus raclette`i masina ja loomulikult oli see tarvis ära testida. Kilo juustu + keedukardulad kolmepeale. Pühapäevaks olime kutsutud Chr vanemate juurde õhtusöögile ja kuna tema õel olid sõbrad Austraaliast külas siis ikka ju tehakse rahvuslikku toitu- raclette + lihalõigud mida siis selle aparaadi peal oleval kiviplaadil grillisime. Esmaspäeval plaanis õde oma sõbrad Appenzelleri juustuvabrikusse viia ja ka St. Gallenisse ning kutsus mind lahkelt kaasa. Alustasime kohe hommikul kell 10 sõitu ja ikka sattusime napilt ummikutesse, mis selliseks kellaajaks peaksid juba möödanik olema. Kuna õde teadis salateis e. siis sõitsime läbi Z-i, mitte ei kasutanud umbes tunneleid. Meil siin oli maa ikka must kui teele asusime, mida aga lähemale meie sithpunktile seda lumisemaks teed muutusid ja A-s oli maas umbes 20-30cm lund. Külma umbes -7 ja tuul. Päike oli küll väljas, kuid nii külm oli. A vanalinn oli nagu muinasjutust- puunikerdustega katuseääred, ja väiksesd puuraamidega aknad, palju värvilisi joonistusi maja otsaseintel. Imeilus. Isegi talvel. Juustuvabrikus sellel päeval ekskursiooni polnud seega vaatasime iseteenindus-kinosaalis lühivilmi selle asula ajaloost ja juustutegemisest, ning siis kohe restorani lõunatama. Ma tagasihoidlikult võtsin väikese portsu "makarone juustuga" tegelikult hörnli juustuga ja õnapüree vahukoorega. Jaa-ja, just nii, et õunapüree toodi küll eraldi kausis, kuid seda siis tõstsid oma makaronide ja juustuhunnikule ja lasid heamaitsta. Ning oligi hea- no nagu verivorst kõlbab pohlamoosiga süüa :). See "väike ports" tahtis muidugi mu teksadel nööbi eest lennutada. Edasi siis St. Gallenisse kus jälle vanalinnatuur ja siis "The Abbey Library" hirmvana raamatukogu oma hiilguses. Kel huvi võib vaadata ka http://www.stiftsbibliothek.ch/site/content.asp?typ=Aktuell&art=w&lang=DE
Kuna sellel reisil ikka varbad mu matkatossudes külmetssid siis otsustasin mingid jalavarjud osta. Kohaliku univermaagi jalanõudepoes veedetud tunnike tasus end ära mu (ilmselt) esimeste seest üleni karvaste saabastega. Madalad, pika sääre ja libisematu tallaga. Ilmselt varem, kui autosõltlane, ei oleks mu pilk iial sellistel jalavarjudel pidama jäänud. Nüüd aga tatsan läbi lume poodi ja kooli ning varbad soojas ning kuivad.
Täna sadas meil mõne tunniga pea 20 cm lund, see on selline märg ja raske lumi nii, et puud on lookas. Aga esmaspäevaks juba + kraadid.
Tõin poest pipargoogi maitseainet ja nüüd hakkan üht head retsepti otsima.