Umbes vähem, kui kuu aja pärast saab ehk teoks meie hilinenud pulmareis või puhkus? No vahet polegi kuidas seda nimetan aga tõotab tulla soe. :)
Saime läbi mingi sooduspakkumiste portaali lennupiletid Colombosse ülisoodsalt ja plaan on seal ise vaadata, et kuhs ja mida teeme, ööbime ning vaatame. Olen lugenud, lugenud ja veelkord lugenu kõikvõimalikku infot selle saare kohta. Nii inglise- kui eestikeelseid foorumied, blogisid, ajaleheartikleid ja reisibüroode kirjeldusi.Google kaardipeal kilomeetreid ritta seadnud ja teadjamatelt nõu küsinud. Lisaks ka kahe kohaliku nn. taksojuhiga plaane ja hindu arutanud.
Kahe sônaga on iseloomustus järgmine- paradiisisaar, kus igal võimalusel turisti kooritakse niipalju kui võimalik. Ehk siis niipalju, kui lased.
Loodan enda Egiptuse ja Türgi reiside karastusele kauplemise osas. Hinnad, mis briti ja eesti turistid maksavad, on ka kolossaalse erinevusega. Britid maksavad, mis küsitud ja see on "õigest hinnast" umbes 3-4X rohkem, eestalsed kauplevad tublilt ikka pool alla vähemalt. Ja ma mõtlen siinkohal ikka turistihinda, sest kohalikule on arusaadavatel põhjustel asjad nagunii kopikate eest ja see pole ka eesmärk omaette, et sama hinda saada.
Reis kestab kokku 14 päeva, see on siis kohapeal oleku aeg. Ning minu praeguse kodutöö järgi oleme 9. päeva juures. Läbisõit selle ajaga ligi 500km. Juba kahtlen, et tuleb vist hakata piirama külastatavate kohtade arvu, sest eemärk on ju puhata ja mängida mitte arutult ringi tormata ja ristike kirja saada, et- tehtud!
Saar ise on umbes Leedu suurune pindalalt aga kuna tedevôrk on väga kehvas seisus ja üks peamisi raudteeliine Colombost lõunasse on remondis, siis tõmbab see igasuguse liikumiskiiruse maha. Keskmiselt arvestatakse 1tund-50km.
Kuna lähme sinna nn. kuival periodil, mil seal ka kôige enam turiste siis on mäsu ilmselt veel suurem kui igal teisel ajal.
Sellepärast püüangi panna meie reisiplaani selliseid kohti, mis ei ole reisifoorumite top 10-s.
See aga tähendab, et ei maksa oodata pilte Adams Peaki tipust või buda hambast- neid ei tule.
Loodetavasti tulevad pildid ilusatest randadest lääne- ja idakaldal(pole kindel, kas jõuame lõunasse kuigi tahaks nn. maailma lõppus ära käia, see siis SL kõige lõunapoolsem tipp), vaala ja delfiini vaatlemise tuurilt, soola-ja teevabrikutest, paadisõidult laguunides, kaneeli kasvatusest jne.
Kindlasti tahan turgudel kolada ja ninni-nänni osta. :)
Ning me lähme seljakottidega kuna kindlat hotelli ei ole siis kanname oma maiset vara seljas. Eks näis kas ja kaua ma jaksan aga alati on ju võimalus need kusagile hoiule jätta. Eile ostsin kohalikust teiseringi poest vöökoti, nahast, sest muud neil polnud. Jaa, ma tean, et suht selline asi mida ma kunagi omanud pole aga hetkel tundub see väärt mõte olevat oma dokumente, fotokat ja raha kaasas kanda. Sest seljakotti ei saa neid asju panna kuna varastatakse ikka süüdimatult kõike, olgu selleks veepudel või kaamerakott.
Hea on mõelda soojamaa mõtteid kui aknataga sajab lörtsi. :)
Friday, January 27, 2012
Sunday, June 12, 2011
12. Mai
Paistab, et minust ikka korralikku suleseppa ei saa. Postituste vahed venivad ajaga aina pikemaks. Vahel on mõte, et see või see väärib nüüd küll kirja panemist, siis pole arvutit käepärast ja hiljem on kõik meelset läinud.
Endast siis niiplaju, et käin usinalt koolis, ei ole kordagi puudunud ja hakkab isegi vahel tekkima tunne, et ma juba mõikan midagi. Samakiirelt see tunne muidugi ka hajub. Pagana saksa keel on nii keeruline, miks ei võinud ma seda koolis aastat kolm näiteks õppida, siis oleks vähemalt der, die, das-id selged ja see oleks juba tublisti abiks. Uus grupp millega peale eesti-puhkust liitusin osutus palju toredamaks kui mu eelmine ja ka õpetajad(siin on jah meil kaks õpetajat, üks esmaspäeval ja reedel, teine siis ülejäänud päevadel) palju asjalikumad. Range oleks liialdus aga me ei jälgi ainult graafikut vaid seda, et kõik udukuplid saaksid aru, mis on nominatiiv ja akusatiiv või präsens. Jäänud siis veel paar viimast nädalat ja 2. Juulist algab ka minul kooli vaheaeg, mis kestab 8-nda Augustini. Siis alustame H-ga koos jälle.
Tema siis uues koolis ja mina ikka oma keelekoolis.
Chr on oma igasuvises sõjaväes, see pole päris õige sõna, pigem teenistuses? No ühesõnaga nad ei pauguta ja ei rooma võpsikus vaid organiseerisid sellel aastal 2-e nädalase laagri puuetega inimestele. Kellega nad siis väga ilusates ja põnevates kohtades väljasõite teevad. Sõdurid hoolitsevad ka nende eest, mingit personali hoolduskodudest kaasas pole. Selleks on tellitud eraldi bussid, et ringi sõita ja spordibaasis, kus nad ööbivad vahetati välja kogu sisustus, et see teha sobivaks ratastoolidele ja spets vooditele. Politsei eskordiga sõidavad nad mägedesse ühte puidust ülivanade majadega külla, kuhu muidu on autodega minek keelatud. Jne, jne. See kõik on riigi kulul. Olen seda kahe nädala tegevuskava paberil näinud ja see super, mida nad näevad selle ajaga.
Täna hommikul tuli siis üksinda kodus olekust tingitult vist koduigatsus peale. Pigem siiski sõprade igatsus. Pühapäev tore päev aga mul pole mitte keda-kuraditki kellega minna ja olla. No tööteraapia aitab ikka-läksin keldrikorrust koristama. Ja no nüüd on kohe hää meel vaadata, mis tehtud sai ja tuju ka parem.
Ilmad on meil võrreldes eestiga ikka jahedad, kuigi täna juba +23, mis ise-enesest on täiesti hea toimetamiseks.
Kuigi pühapäeval meil ei tohi tööd ega lärmi teha, imesin ma ikkagi ülemise korruse tubasid salaja. Panin aknad ja rõduuksed kinni ja võimsuse tolmuimejal madalaks ja saingi tehtud. Politseid ei tulnud. :)kui ma muruniiduki oleks käivitanud oleks vist 5 min pärast miilitsad väravataga olnud aga ma parem ei provotseeri.
Lähen nüüd rõdule on korv-kiik-ripptooli õhtut nautima. Sääski meil õnneks pole ja saan natuke midagi lugeda.
Kaunist suve!
Endast siis niiplaju, et käin usinalt koolis, ei ole kordagi puudunud ja hakkab isegi vahel tekkima tunne, et ma juba mõikan midagi. Samakiirelt see tunne muidugi ka hajub. Pagana saksa keel on nii keeruline, miks ei võinud ma seda koolis aastat kolm näiteks õppida, siis oleks vähemalt der, die, das-id selged ja see oleks juba tublisti abiks. Uus grupp millega peale eesti-puhkust liitusin osutus palju toredamaks kui mu eelmine ja ka õpetajad(siin on jah meil kaks õpetajat, üks esmaspäeval ja reedel, teine siis ülejäänud päevadel) palju asjalikumad. Range oleks liialdus aga me ei jälgi ainult graafikut vaid seda, et kõik udukuplid saaksid aru, mis on nominatiiv ja akusatiiv või präsens. Jäänud siis veel paar viimast nädalat ja 2. Juulist algab ka minul kooli vaheaeg, mis kestab 8-nda Augustini. Siis alustame H-ga koos jälle.
Tema siis uues koolis ja mina ikka oma keelekoolis.
Chr on oma igasuvises sõjaväes, see pole päris õige sõna, pigem teenistuses? No ühesõnaga nad ei pauguta ja ei rooma võpsikus vaid organiseerisid sellel aastal 2-e nädalase laagri puuetega inimestele. Kellega nad siis väga ilusates ja põnevates kohtades väljasõite teevad. Sõdurid hoolitsevad ka nende eest, mingit personali hoolduskodudest kaasas pole. Selleks on tellitud eraldi bussid, et ringi sõita ja spordibaasis, kus nad ööbivad vahetati välja kogu sisustus, et see teha sobivaks ratastoolidele ja spets vooditele. Politsei eskordiga sõidavad nad mägedesse ühte puidust ülivanade majadega külla, kuhu muidu on autodega minek keelatud. Jne, jne. See kõik on riigi kulul. Olen seda kahe nädala tegevuskava paberil näinud ja see super, mida nad näevad selle ajaga.
Täna hommikul tuli siis üksinda kodus olekust tingitult vist koduigatsus peale. Pigem siiski sõprade igatsus. Pühapäev tore päev aga mul pole mitte keda-kuraditki kellega minna ja olla. No tööteraapia aitab ikka-läksin keldrikorrust koristama. Ja no nüüd on kohe hää meel vaadata, mis tehtud sai ja tuju ka parem.
Ilmad on meil võrreldes eestiga ikka jahedad, kuigi täna juba +23, mis ise-enesest on täiesti hea toimetamiseks.
Kuigi pühapäeval meil ei tohi tööd ega lärmi teha, imesin ma ikkagi ülemise korruse tubasid salaja. Panin aknad ja rõduuksed kinni ja võimsuse tolmuimejal madalaks ja saingi tehtud. Politseid ei tulnud. :)kui ma muruniiduki oleks käivitanud oleks vist 5 min pärast miilitsad väravataga olnud aga ma parem ei provotseeri.
Lähen nüüd rõdule on korv-kiik-ripptooli õhtut nautima. Sääski meil õnneks pole ja saan natuke midagi lugeda.
Kaunist suve!
Monday, May 9, 2011
9. Mai
Suur suvi on käes.
Täiesti käes.
Ka hommikud on juba soojad, st. et jakki ja salli polegi tarvis. Enne küll läks ilm ennelõunaks tõeliselt kuumaks, kuid nüüd juba hommikupäike täiesti kuum.
Käisime eile härraga jalgratastega sõitmas. Ikka kiivrid peas ja prillid ees, nagu siin kohane. Võtsime sihtmärgiks naaberlinnake Mellingeni. Ilusa vanalinnaga õdus vaikne koht. Palju rohelust ja mõnusaid välikohvikuid. Pidime ju ka ise ikka pikka reisi kerge snäki ja joogiga tähistama. Mõnus laisk pealelõuna, kus naaberlauas üks paar luges ajakirju ja tinistas punaveini, teises lauas noorpaar imikuga. Tunned kuidas aeg lihtsalt läheb ja sellel polegi nagu tähtsus.
Tagasi sõitsime teist teedpidi, üle küngaste ja põlluvaheliste teede. Kardulas hakkab kohe,kohe õitsema, vili on juba pea loonud ja oma poole meetri kõrgune. Moonid õitsevad põlluservas ja lehmad kõlistavad kelladega karjamaadel. Idülliline- oleks vist kirjanduslik väljend. :)
H sai endale Badeni vabaujula hooaja pääseme ja veetis oma nädalavahetuse ujudes ja päevitades. Las naudib enne tõstist kooli, mis augustis algab, ilusat elu.
25-ndal ongi tal test ja vestlus, loodan, et suudab ikka piisavalt asjaliku mulje jätta ja saab kooli sisse. Täitsa huvitav, mis ala ta valib.
Tegin ükspäev meesperele ettepaneku iga kuu ühel nädalavahetusel teha väljasõit.... loodusesse. :) Nali. Väljasõit uude, käimata kohta. Vôtsin Shveitsi LP ja avasuin suvalisest kohast- Locarno. Eile bronnisime hotelli ja laupäeval stardime. Tegelikult oleme sealt üksaasta ka läbi põiganud, kuid nüüd vaatame ikka vaatamisväärsused ka üle ja naudime ilusat ilma. See meist tiba lõunapool ja eile oli seal +29C võrreldes meie +26-ga.
Nüüd salatijahile, vaja Eestis nuumatud kilod jälle maha saada. Needus ma ütlen on hea toit.
Püüdsin asjatult ka pilte üles laadida, kuid millegi pärast saan "bad requesti". Las siis olla. Panin fb-sse need siis.
Täiesti käes.
Ka hommikud on juba soojad, st. et jakki ja salli polegi tarvis. Enne küll läks ilm ennelõunaks tõeliselt kuumaks, kuid nüüd juba hommikupäike täiesti kuum.
Käisime eile härraga jalgratastega sõitmas. Ikka kiivrid peas ja prillid ees, nagu siin kohane. Võtsime sihtmärgiks naaberlinnake Mellingeni. Ilusa vanalinnaga õdus vaikne koht. Palju rohelust ja mõnusaid välikohvikuid. Pidime ju ka ise ikka pikka reisi kerge snäki ja joogiga tähistama. Mõnus laisk pealelõuna, kus naaberlauas üks paar luges ajakirju ja tinistas punaveini, teises lauas noorpaar imikuga. Tunned kuidas aeg lihtsalt läheb ja sellel polegi nagu tähtsus.
Tagasi sõitsime teist teedpidi, üle küngaste ja põlluvaheliste teede. Kardulas hakkab kohe,kohe õitsema, vili on juba pea loonud ja oma poole meetri kõrgune. Moonid õitsevad põlluservas ja lehmad kõlistavad kelladega karjamaadel. Idülliline- oleks vist kirjanduslik väljend. :)
H sai endale Badeni vabaujula hooaja pääseme ja veetis oma nädalavahetuse ujudes ja päevitades. Las naudib enne tõstist kooli, mis augustis algab, ilusat elu.
25-ndal ongi tal test ja vestlus, loodan, et suudab ikka piisavalt asjaliku mulje jätta ja saab kooli sisse. Täitsa huvitav, mis ala ta valib.
Tegin ükspäev meesperele ettepaneku iga kuu ühel nädalavahetusel teha väljasõit.... loodusesse. :) Nali. Väljasõit uude, käimata kohta. Vôtsin Shveitsi LP ja avasuin suvalisest kohast- Locarno. Eile bronnisime hotelli ja laupäeval stardime. Tegelikult oleme sealt üksaasta ka läbi põiganud, kuid nüüd vaatame ikka vaatamisväärsused ka üle ja naudime ilusat ilma. See meist tiba lõunapool ja eile oli seal +29C võrreldes meie +26-ga.
Nüüd salatijahile, vaja Eestis nuumatud kilod jälle maha saada. Needus ma ütlen on hea toit.
Püüdsin asjatult ka pilte üles laadida, kuid millegi pärast saan "bad requesti". Las siis olla. Panin fb-sse need siis.
Sunday, April 24, 2011
24. Aprill- Tagasi kodus
Tagasi pikalt Eesti turneelt. Kuna H tahtis koolivaheajaks hirmsasti Eestisse minna siis olin sellega lahkesti päri. Juuksed olid totaalseks kakanduseks pähe kasvanud ja ühest toredast sooduspakkumiste portaalist hakkasin otsima soodsaid iluteenuste pakkumisi Tartusse. Nii ma leidsingi ultraheli näohoolduse, mis mulle väga meeldis ja pediküüri ka. Otepääle GMP hotelli restorani söömaaeg oli ka -50%. Rääkides sellest restoranist siis teenindus on 5++ aga toitudega olen natuke juba ära rikutud. Jääsalatiga värskelt salatilt oleks oodanud krõmpsuvat värskust kuid sain nätske elamuse. Pardi rinnafileelt oleks oodanud krõbedat nahka ja seest kaunilt roosakat liha, kuid sain "well done" versiooni. Oli pehme ja puha aga liiga küps, see roosakas liha on ikka maitsvam. Lõuna kahele läks seal maksma 46 juurot. Mul oli voucher 32-le (maksin 16eur) ja K siis maksis 14 juurde. Söögi pärast ma sinna tagasi ei läheks.
Lisaks söömisele olin juba varunud ka mõned teatri piletid. Mõnus on ikka omakeelset kultuuri nautida ja siis veel Leplandi ja Varjuni kontserdid Tartus.
Parim osa oli loomulikult kõigi oma parimate sõpradega kohtumine ja endiste töökaaslastega jututamine. Seda juba ei asenda millegagi.
Aga tagasi on ka mõnus olla. Ilm on soe ja oma voodis saab laiutada ning aias päevitada. Eile olin ka tunnikese siruli ja mingi mutukas näris mu kublaliseks täiesti.
Täna hakkasin hilinenud kevad-ümberkorraldustega pihta. Tahan hakata elamist pisut hubasemaks ja kodusemaks muutma. Selleks ostsin Krenholmi poest soodsalt kardina kangast ja uue voodipesu jne. Magamistoast tõstsin ficused rõdule suvitama ja teisipäeval, kui mehed tööl ja koolis, hakkan kardinat õmblema ja maja kraamima. Täna on vaikne pühapäev ja ei tohi lillegi liigutada ja kardan, et homme sama nali. Ok ma ikka liigutasin aga tolmuimejat pole hea plaan käivitada. Hea, et ridakas elame, saan vähemalt pesu pesta ja kuivatada ilma, et naabrid miilitsa kutsuksid. :)
Ennelõunal käisime härraga jalutamas, ma vedasin oma kõnnikepid ka majast välja. Siin on ikka nii suvi juba. Karikakrad, maasikad, sirelid jne juba õitsevad. Kõik lõhnab ja on juba nii-nii roheline. Tahaks minna rõdukastidesse kohe lilli ostma. Ja mida kõike veel ära teha. Sai ju Eestis kaks nädalat ludritatud, nüüd kohe sõrmed sügelevad.
Lähen longingi aeda, vaatan mida veel vaikselt nokitseda annaks.
Lisaks söömisele olin juba varunud ka mõned teatri piletid. Mõnus on ikka omakeelset kultuuri nautida ja siis veel Leplandi ja Varjuni kontserdid Tartus.
Parim osa oli loomulikult kõigi oma parimate sõpradega kohtumine ja endiste töökaaslastega jututamine. Seda juba ei asenda millegagi.
Aga tagasi on ka mõnus olla. Ilm on soe ja oma voodis saab laiutada ning aias päevitada. Eile olin ka tunnikese siruli ja mingi mutukas näris mu kublaliseks täiesti.
Täna hakkasin hilinenud kevad-ümberkorraldustega pihta. Tahan hakata elamist pisut hubasemaks ja kodusemaks muutma. Selleks ostsin Krenholmi poest soodsalt kardina kangast ja uue voodipesu jne. Magamistoast tõstsin ficused rõdule suvitama ja teisipäeval, kui mehed tööl ja koolis, hakkan kardinat õmblema ja maja kraamima. Täna on vaikne pühapäev ja ei tohi lillegi liigutada ja kardan, et homme sama nali. Ok ma ikka liigutasin aga tolmuimejat pole hea plaan käivitada. Hea, et ridakas elame, saan vähemalt pesu pesta ja kuivatada ilma, et naabrid miilitsa kutsuksid. :)
Ennelõunal käisime härraga jalutamas, ma vedasin oma kõnnikepid ka majast välja. Siin on ikka nii suvi juba. Karikakrad, maasikad, sirelid jne juba õitsevad. Kõik lõhnab ja on juba nii-nii roheline. Tahaks minna rõdukastidesse kohe lilli ostma. Ja mida kõike veel ära teha. Sai ju Eestis kaks nädalat ludritatud, nüüd kohe sõrmed sügelevad.
Lähen longingi aeda, vaatan mida veel vaikselt nokitseda annaks.
Thursday, March 17, 2011
Märtsi keskpaik
No olen ludri jah olnud, ise ka tunnistan. Olen mõelnud, et nüüd lähen ja kirjutan sellest ja sellest ka. Aga tegudeni ei ole jõudnud.
Viimased 5 nädalat olen siis väga usinalt keelekoolis käinud.
Neli nädalat oli algõppe ehk A1 esimene moodul, millest saad vaid lõhna ninna. Nad on selle A1-e kavalalt kolmaks jaganud ning iga kord kasseerivad kusagil 450Fr. Ehk siis üle 5000 EER-i (endise Eesti raha).
Grupp on meil mõnus, pole mingeid itsitavaid pubekaid ja kõik on suhteliselt võrdse tasemega, et ka minusuguna uudu ennast väga äbarikuna ei tunne.
Ingliskeelsetega oleme juba sõbrunenud ning esimene kohvikus kodutööde tegemine on läbitud ja välismaal shoppamas ka käidud. No Saksa piir on meist 20km eemal ja see tähendab, et koos ühe korra rongi vahetades on sinna võimalik paarikümne minutiga saada. Vàike mõnus vanalinn, mõlemal pool otsas kellatornid ja pikki keskplatsi jookseb väike ojake. Noh nire. Aga siiski.
Ning hinnad on meiesugustele koonritele taskukohasemad.
Kõige prostam näide, Rexona deo spray maksab meil kusagil 5-6 Fr, saksas 1.75Euri kusjuures 1Eur on 1.26Fr tänase sisuga. Seega maksame 20km eemal 3x kallimat hinda.
Aga rongiühendus on hea ja see ei jää kindlasti viimaseks kaubareisiks. Nagu vanasti ikka Läti-Valkas käidi Laima komma ja muud manti toomas :).
H-l algab vaheaeg Aprillis ja siis lendame kodumaale. Ta saab sõpradega oma tähtsat sünnipäeva pidada ja mina parimatega aega veeta. Mõnus, selline orgunn juba käib. Teatri- ja balletipiletid on ostetud, näo- ja varbahooldused broneeritud. Jäänud veel juuksur. See on nagu ikaldus. No harva saab ja siis tahaks parimat. Olen nii välja kasvanud oma pahmakaga, et ilmselt on raskusi lennujaamas näokontrolli läbimisega.
Pilte pole ka teinud, sest H fotokas läks katki ja juba ammu andsin enda oma talle ja endale pole uut raatsinud osta. Nii ongi blogi pilditu. Nii tahaks aias õitsevatest nartsissidest pilti teha.
Eestisse tulekuks peaks ikka migi odava pilli vaatama.
Tuleb veel natuke magusat kaasa varuda ja siis varsti...:) Näeme.
Viimased 5 nädalat olen siis väga usinalt keelekoolis käinud.
Neli nädalat oli algõppe ehk A1 esimene moodul, millest saad vaid lõhna ninna. Nad on selle A1-e kavalalt kolmaks jaganud ning iga kord kasseerivad kusagil 450Fr. Ehk siis üle 5000 EER-i (endise Eesti raha).
Grupp on meil mõnus, pole mingeid itsitavaid pubekaid ja kõik on suhteliselt võrdse tasemega, et ka minusuguna uudu ennast väga äbarikuna ei tunne.
Ingliskeelsetega oleme juba sõbrunenud ning esimene kohvikus kodutööde tegemine on läbitud ja välismaal shoppamas ka käidud. No Saksa piir on meist 20km eemal ja see tähendab, et koos ühe korra rongi vahetades on sinna võimalik paarikümne minutiga saada. Vàike mõnus vanalinn, mõlemal pool otsas kellatornid ja pikki keskplatsi jookseb väike ojake. Noh nire. Aga siiski.
Ning hinnad on meiesugustele koonritele taskukohasemad.
Kõige prostam näide, Rexona deo spray maksab meil kusagil 5-6 Fr, saksas 1.75Euri kusjuures 1Eur on 1.26Fr tänase sisuga. Seega maksame 20km eemal 3x kallimat hinda.
Aga rongiühendus on hea ja see ei jää kindlasti viimaseks kaubareisiks. Nagu vanasti ikka Läti-Valkas käidi Laima komma ja muud manti toomas :).
H-l algab vaheaeg Aprillis ja siis lendame kodumaale. Ta saab sõpradega oma tähtsat sünnipäeva pidada ja mina parimatega aega veeta. Mõnus, selline orgunn juba käib. Teatri- ja balletipiletid on ostetud, näo- ja varbahooldused broneeritud. Jäänud veel juuksur. See on nagu ikaldus. No harva saab ja siis tahaks parimat. Olen nii välja kasvanud oma pahmakaga, et ilmselt on raskusi lennujaamas näokontrolli läbimisega.
Pilte pole ka teinud, sest H fotokas läks katki ja juba ammu andsin enda oma talle ja endale pole uut raatsinud osta. Nii ongi blogi pilditu. Nii tahaks aias õitsevatest nartsissidest pilti teha.
Eestisse tulekuks peaks ikka migi odava pilli vaatama.
Tuleb veel natuke magusat kaasa varuda ja siis varsti...:) Näeme.
Tuesday, February 15, 2011
28-29. nädal
Peale eelmise korra kosutavat virinat jõudsidki meile ilusad soojad ilmad. Päike siras sini-sinises taevas ja soojakraadid ronisid +14-e kanti. Käisime härraga jalutamas ja tegime aias natuke harvendust. Meie värava juures olev vaher näeb välja nagu Elva Kesktänava pärnad peale linna aednike ülelendu. No selline mügarikega telefoniposti sarnane. Pole hullu, kasvatab lehed varsti külge ja siis on jälle kohev.
H jõudis oma suusalaagrist õnnelikuna, väsinuna ja näljasena tagasi. Oli nagu nõuka-aegne pioneerilaager olnud.
Elasid mingis kämpingu moodi asjas, no soojem ehk. Kolmekesi tubades ja tuba oli nii väike, et kui kolm poissi oma kohvrid põrandale panid siis astuda polnud enam kusagile. Magamisase oli redelist üles ja lavatsile.
Süüa sai võileib hommikul, kaks võileiba lõunaks mäele kaasa ja õhtusöögi eest tuli võidelda. Uimane nagu ta mul on jäi esimsesl õhtul friikatest ilma ja juurde ei saanudki. No sai vähemalt ühe vinku ja õppetunni, et söögi eest tuleb võidelda.
Sellest esmaspäevast alustasin lisaks ka saksakeele intensiivkursustega B-s. Esimesed päevad on olnud ok. Meil on 16 "õpilast" grupis ja suhteliselt kirju seltskond koos: kaks naist Brasiiliast, Hiinast, Belgiast, Filipiinidelt, Indiast, Inglismaalt, Türgist, Kuubalt loomulikult põgenikud Kosovast ja Serbiast ning ei saa me läbi venelannata, kes mulle jälle pinginaabriks sattus. Meil on kohe vist vastastikune tõmme. Inglannaga kohvipauside ajal siis jututame natuke. Tore on mõne naisega lobiseda:). No loodetavasti hangin mõne sealt ka rohkem sõbramaks ja siis saab kohvaris käia ja niisama lonkimas ka.
Kõlab nagu unistus.
H jõudis oma suusalaagrist õnnelikuna, väsinuna ja näljasena tagasi. Oli nagu nõuka-aegne pioneerilaager olnud.
Elasid mingis kämpingu moodi asjas, no soojem ehk. Kolmekesi tubades ja tuba oli nii väike, et kui kolm poissi oma kohvrid põrandale panid siis astuda polnud enam kusagile. Magamisase oli redelist üles ja lavatsile.
Süüa sai võileib hommikul, kaks võileiba lõunaks mäele kaasa ja õhtusöögi eest tuli võidelda. Uimane nagu ta mul on jäi esimsesl õhtul friikatest ilma ja juurde ei saanudki. No sai vähemalt ühe vinku ja õppetunni, et söögi eest tuleb võidelda.
Sellest esmaspäevast alustasin lisaks ka saksakeele intensiivkursustega B-s. Esimesed päevad on olnud ok. Meil on 16 "õpilast" grupis ja suhteliselt kirju seltskond koos: kaks naist Brasiiliast, Hiinast, Belgiast, Filipiinidelt, Indiast, Inglismaalt, Türgist, Kuubalt loomulikult põgenikud Kosovast ja Serbiast ning ei saa me läbi venelannata, kes mulle jälle pinginaabriks sattus. Meil on kohe vist vastastikune tõmme. Inglannaga kohvipauside ajal siis jututame natuke. Tore on mõne naisega lobiseda:). No loodetavasti hangin mõne sealt ka rohkem sõbramaks ja siis saab kohvaris käia ja niisama lonkimas ka.
Kõlab nagu unistus.
Thursday, February 3, 2011
26-27. nädal
Ilm on külm ja udune, viriseda tahaks kohe. Kus on mu tellitud soojad ilmad?
loodetavasti ikka nädalalõpuks jõuavad.
Tegin siis otsustavad sammud uue passi ja ID saamiseks. Selleks tuli lennata Viini, kus asub lähim Eesti saatkond, anda oma avaldus, pilt(4 passipilti kohalikus fotopoes maksab 28 fr, ehk siis kusagil 300+ eeku), sõrmejäljed ja 40 eurot konsulaarametnikule. Kõik oli väga tore, kiire ja sõbralik. Vähem, kui pool tundi ja valmis.
Nüüd ootan.
Kogu kraami peaksin saama kätte meie kohaliku aukonsuli käest. Hea seegi.
Viinis olime pühapäeva hilisõhtust kuni teisipäeva õhtuni. Kolasime mööda linna kaks päeva ja ka kohustuslik vaatamisväärsutega tutvumine ikka ka. Võtsime metroo päevapileti ja siis kihutasime maa-all ringi, et jõuda kiirelt ühest kohast teise. Muljetavaldav oli loomulikult Schönbrunni loss, milles on 1441 tuba!?! Me käisime umbes 30-s. Ja suuuuured aiad. Sinna ei läinud, sest ma olen külmavares ja ilmad olid ikka suhteliselt külmad ja kõledad. Jääb midagi järgmiseks korraks ka.
Vanalinn oli ise-enesest ilus, kuid uskumatult palju koera si..a. Tuli ikka hoolikalt ninaette vaadata, kui ringi kõnnid, et ei libastuks.....
Pelae vaatamisväärsuste on omaette elamus ka viini shnitsel ja soovitaks seda süüa restoranis Figlmüller http://www.figlmueller.at/index.php kus see on taldrikust suurem ja salat tuuakse eraldi kausikesega. Ilmselgelt on see liiga suur korraga söömiseks ja selleks pakutakse viisakalt ka kaasapakkimise võimalust.
Ja kohvikuid on tõesti igal sammul. Isegi turul on rohkem kohvikuid ja söögikohti, kui terves Tartus kokku.
H-l hakkab spordivaheaeg ja see tähendab, et peame talle kiiremas korras suusasaapad leidma. Täna on tal lühike koolipäev ja tuleb võtta retk kaubakeskusesse.
Ei viitsi kuidagi minna, oma huvi ju pole mängus.
Aga ehk on H-s ja M-is midagi uut ;).
loodetavasti ikka nädalalõpuks jõuavad.
Tegin siis otsustavad sammud uue passi ja ID saamiseks. Selleks tuli lennata Viini, kus asub lähim Eesti saatkond, anda oma avaldus, pilt(4 passipilti kohalikus fotopoes maksab 28 fr, ehk siis kusagil 300+ eeku), sõrmejäljed ja 40 eurot konsulaarametnikule. Kõik oli väga tore, kiire ja sõbralik. Vähem, kui pool tundi ja valmis.
Nüüd ootan.
Kogu kraami peaksin saama kätte meie kohaliku aukonsuli käest. Hea seegi.
Viinis olime pühapäeva hilisõhtust kuni teisipäeva õhtuni. Kolasime mööda linna kaks päeva ja ka kohustuslik vaatamisväärsutega tutvumine ikka ka. Võtsime metroo päevapileti ja siis kihutasime maa-all ringi, et jõuda kiirelt ühest kohast teise. Muljetavaldav oli loomulikult Schönbrunni loss, milles on 1441 tuba!?! Me käisime umbes 30-s. Ja suuuuured aiad. Sinna ei läinud, sest ma olen külmavares ja ilmad olid ikka suhteliselt külmad ja kõledad. Jääb midagi järgmiseks korraks ka.
Vanalinn oli ise-enesest ilus, kuid uskumatult palju koera si..a. Tuli ikka hoolikalt ninaette vaadata, kui ringi kõnnid, et ei libastuks.....
Pelae vaatamisväärsuste on omaette elamus ka viini shnitsel ja soovitaks seda süüa restoranis Figlmüller http://www.figlmueller.at/index.php kus see on taldrikust suurem ja salat tuuakse eraldi kausikesega. Ilmselgelt on see liiga suur korraga söömiseks ja selleks pakutakse viisakalt ka kaasapakkimise võimalust.
Ja kohvikuid on tõesti igal sammul. Isegi turul on rohkem kohvikuid ja söögikohti, kui terves Tartus kokku.
H-l hakkab spordivaheaeg ja see tähendab, et peame talle kiiremas korras suusasaapad leidma. Täna on tal lühike koolipäev ja tuleb võtta retk kaubakeskusesse.
Ei viitsi kuidagi minna, oma huvi ju pole mängus.
Aga ehk on H-s ja M-is midagi uut ;).
Subscribe to:
Posts (Atom)
