Tehtud!? Aga tõepoolest vaid tehtud. Meie Eestis käik kujunes lihtsalt tormamiseks ühest kohast teise. Aega oli ikka nii vähe, et pooled tegemised jäid tegematta ja pooled inimesed nägamatta. Kahju. Järgmisel korral võtan ikka vähemalt nädala kohapeal olemiseks, siis saab rahulikult ringi vaadata ja ehk ka teatrisse minna, mis sellel korral ära jäi.
Reis ise algas lennu ära jäämisega ja mitme tunni lennujaamas passimisega, et mingi asenduslend saada. Kuid samale päevale ei õnnestunud ja nii me kaotasime veel ühe väärtusliku päeva puhkusest. Suured tänud Air Balticule selle "meeldiva" üllatuse eest. Tartus võttis meid vastu karge sügis, tuule ja +2 kraadiga. Aga Inxu juures ootas meid kuum frikadellisupp, vahuvein, küdev kamin ja hea seltskond :). Supper. Tagasilend sujus tõrgeteta ja nii hea oli jälle oma koju tagasi jõuda. Ilmad olid meil ka juba jahedamaks läinud, kuid eelmisel nädalal vedas ikka kõigil päevadel lõunaks oma +12 ära ja päikse käes oli ikka väga mõnus.
Eelmisel nädalavahetusel tegime perega väljasõidu ühele messile. ütleks, et kodu-ja aiamess? Esindatud kohalik söök, jook, loomad, linnud, põllu-ja kodumasinad jne. 7 suurt halli + vabaõhu platsid olid sagimist täis. Lonkisime neist enamuse läbi ja maitsesime ohjeldamatult kõike head ja paremat mida degusteerimiseks pakuti. Alustades klassikalisest jogurtist ja juustuvalikust kuni hobuselihast suitsuvorstideni välja. (andke kõik hobusearmastajad andeks aga vorst oli väga maitsev)
Sinna ja tagasi läksime rongiga. Lihtsalt imestamisväärne on siinne ühistranspordi korraldus. Põhimõtteliselt saad oma sõidud planeerida nii, et astud ühelt rongilt maha ja paari minuti pärast stardib järgmine ja see aeg on täpselt paras õige perrooni leidmiseks. Rongid on kiired, puhtad ja vaiksed. H tegi hunniku pilte ka, ehk vean need ükspäev arvutisse ja panen siia üles siis.
Eelmisest reedest alustasin keelekursusega. Ainuüksi õige hoone leidmine ajas mind juba tigedaks. Kui on 4 kooli-hoonega plats siis, mis sa arvad mitmes maja on nr 3? Just- viimane. Juhendaja ise on hästi energiline ja positiivne provva, punakas-oranzi huulepulga ja tennistega. Teised õpilased on: 1-Indiast, 1- Sri Lankalt, 2- Kosovast, 1-Venemaalt ja mina ka. Need 4 esimest räägivad vabalt saksa keelt ja tulid ilmselt sinna kursusele igavusest. Nende lapsi hoiab hoidja seni ja tore ju juhendajaga ja omavahel jutustada. Vene tüdruk räägib ka, kuid aeglaselt ja mina ei saa millestki aru ega oska ka vastata. Kohe hää tunne on kogu kursuse pidur olla. Eks nad näevad siis minuga seal vaeva kevadeni.
Nüüd aga läheb õpilane Kiir poodi kustutuskummi ja vihikut ostma. Hääd sügist!
Monday, October 25, 2010
Monday, October 4, 2010
13. Nädal
Möödunud nädala märksõnadeks on suvised sügisilmad ja ettevalmistused Eestisse sõiduks.
Kui nädala sees olid ilmad sellised kuni +20 siis laupäev-pühapäev +23.8 viludas ja veel 1900 (Eesti aja järgi siis 2000) oli väljas +19 kraadi sooja. Superluks. Käisime pühapäeval Chr-ga ratastega sõitmas siin lähikonnas ja loodust imetlemas. Niiii ilus on praegu, mäed on kirjud lehtpuudest ja majadel lilledkastid õites, viinamarja-aiad on lookas marjakobarate all ja põllud oranzi-kollasetäpilised kõrvitsatest. Tegin mõned pildid ka aga ei saanud seda ilu piltidele aga midagi ehk siiski.
Kuna kõrvitsad on nii ahvatlevad siis otsustasime õhtusöögiks kõrvitsa püreesuppi teha. Lõima motikale hääled sisse ja tõime Mövenpiki poest ingverit. Siin ju kõik poed pühapäeviti kinni ja lähim siis see kiirteeäärne pood. Vaatasin, et ka võlts Guess kotid olid seal 49fr-ga müügil, kohalikul laadal oleks sama koti saanud 29fr-ga. Nii, et ka siin õitseb piraatkaubandus. Aga sõit oli kiire, 120-130 kiirteel sees. Ma pole autogagi kiirteele veel julenud ronida ja mootorrattaga tundus see veel jubedam. Vanadusilmingud, et kiirust ja kõrgust kardan? Supp sai tuline, karri, ingver ja paar tshillikauna tegid oma töö, kuid väga mõnus ja kreemine ka.
Ma naudin oma "uut" jalgratast, ämm ei taha seda õnneks kasutada enne järgmist suve, seega tallun nüüd mina sellega siin ringi. Mõnus- selg sirge ja hea vaade. Saab ka seelikuga pääle ronida, kui tahtmine peaks tulema ja püksisääred ei jää hammasrataste vahele kinni- ketikaitse ka olemas. Nii vähe on ikka õnneks tarvis:).
Eestisse sõidusk ettevalmistused käivad.
Juustukärakad on juba ära ostetud, nii, et Inxu või Liisu juures tuleb testsöömine, emb-kumb meid uksest sisse laseb või külla kutsub. Shokolaadi on ka juba varutud, lähen vaatan natuke juurde veel igaks juhuks. Kui Enicsisse käima satun, siis hää ka sinna kostiks kaasa võtta.
Täna päälelõunal siis loodetavasti viimane kontumine linnavalitsuses enne pulmi, et allkirjastada mõned paberid.
Mul nüüd viisa ka ametlikult olemas, et võin märtsini siin riigis viibida. Selle saamine võttiski vaid juuli algusest septembri lõpuni aega. Nigu niuhti.
Täna siis saame ka kuupäeva ja kellaaja kinnituse, hää seegi.
Ega muud polegi, väntan poodi, et miskit nänni leida veel ja kohtume Eestis :).
Kui nädala sees olid ilmad sellised kuni +20 siis laupäev-pühapäev +23.8 viludas ja veel 1900 (Eesti aja järgi siis 2000) oli väljas +19 kraadi sooja. Superluks. Käisime pühapäeval Chr-ga ratastega sõitmas siin lähikonnas ja loodust imetlemas. Niiii ilus on praegu, mäed on kirjud lehtpuudest ja majadel lilledkastid õites, viinamarja-aiad on lookas marjakobarate all ja põllud oranzi-kollasetäpilised kõrvitsatest. Tegin mõned pildid ka aga ei saanud seda ilu piltidele aga midagi ehk siiski.
Kuna kõrvitsad on nii ahvatlevad siis otsustasime õhtusöögiks kõrvitsa püreesuppi teha. Lõima motikale hääled sisse ja tõime Mövenpiki poest ingverit. Siin ju kõik poed pühapäeviti kinni ja lähim siis see kiirteeäärne pood. Vaatasin, et ka võlts Guess kotid olid seal 49fr-ga müügil, kohalikul laadal oleks sama koti saanud 29fr-ga. Nii, et ka siin õitseb piraatkaubandus. Aga sõit oli kiire, 120-130 kiirteel sees. Ma pole autogagi kiirteele veel julenud ronida ja mootorrattaga tundus see veel jubedam. Vanadusilmingud, et kiirust ja kõrgust kardan? Supp sai tuline, karri, ingver ja paar tshillikauna tegid oma töö, kuid väga mõnus ja kreemine ka.
Ma naudin oma "uut" jalgratast, ämm ei taha seda õnneks kasutada enne järgmist suve, seega tallun nüüd mina sellega siin ringi. Mõnus- selg sirge ja hea vaade. Saab ka seelikuga pääle ronida, kui tahtmine peaks tulema ja püksisääred ei jää hammasrataste vahele kinni- ketikaitse ka olemas. Nii vähe on ikka õnneks tarvis:).
Eestisse sõidusk ettevalmistused käivad.
Juustukärakad on juba ära ostetud, nii, et Inxu või Liisu juures tuleb testsöömine, emb-kumb meid uksest sisse laseb või külla kutsub. Shokolaadi on ka juba varutud, lähen vaatan natuke juurde veel igaks juhuks. Kui Enicsisse käima satun, siis hää ka sinna kostiks kaasa võtta.
Täna päälelõunal siis loodetavasti viimane kontumine linnavalitsuses enne pulmi, et allkirjastada mõned paberid.
Mul nüüd viisa ka ametlikult olemas, et võin märtsini siin riigis viibida. Selle saamine võttiski vaid juuli algusest septembri lõpuni aega. Nigu niuhti.
Täna siis saame ka kuupäeva ja kellaaja kinnituse, hää seegi.
Ega muud polegi, väntan poodi, et miskit nänni leida veel ja kohtume Eestis :).
Saturday, September 25, 2010
12. nädal
Nädal on olnud imeline. Soe ja päikseline ehkki see muutus reede päälelõunast. Nüüd sajabki. Oligi liiga hea, et igavesti kesta. Need ilusad ilmad meelitasid liikvele rõvedad sitikad- lutikad? Need haisvad kilbilised noh. Need ronisid mu arvuti juures kardinatel. Püüdsin siis neid tava- ja käepäraste vahenitega uimastada nagu juukselakk ja deodorant ning kui need mingit mõju ei avaldanud siis ka "tsillit-päng". Ei midagi. Need tatsasid edasi. Juuube. Vedasin kohe arvutilaua eemale aknast ja jälgisin silmanurgast õdusega kuids see elukas mööda kardinat ikka üles ja alla vantsis.Ja neid oli kaks, üks otse ees ja teine paremalkäel. Nii et valvamist oli hulgi. Lasin Chr need õhtul eemaldada. Mina kaitsen teda ämblike eest tema mind krõbejalgsete sitikate eest. Jah, kui mul enne ei olnud ämbliku foobiat siis siin võib see peagi sündida. Need on siin niiiii suuured. Igal pool. Aias ja toas, keldris ja köögis. Kõikjal. Oh Inxukene Sa saad siin kiljuda ;). Ma juba ka teen hääleharjutusi, kui nad end kusagilt mulle käepeale või pähe kukutavad.
Aga selle eest on siin ka värsked viinamarjad. Chr ema-isa aias kasvavad ja nad ise vist suurt sellest kraamist ei hooli, seega saime meie mõnusa kotitäie neid. Tumedad, väikesed, magusad ja nii värsked, et kobara varred helerohelised, mitte puitunud nagu poest ostes. Supper värske kraam. Ja teine tore asi millega mind üllatati on "kreekapähklid". Suur paberkoti täis, koortega, aiast korjatud. Ma siis olen mänginud terve nädala pähklipurejat ja neid tangidega lahti raksutanud. Hea. Meil Eestis vist need puud ei kasvaks?
Kesknädala tuli kole tahtmine "ilu teha". Kodu kaunistada. Siin meie linnakese äärealadel on farmerid, kes siis marju, lilli jne kasvatavad. Süsteem järgmine. lähed põlla äärde, võtad sealt putka juurest endale meelepärase noa ja lähed longid mööda põldu, meeldiva isendi leidmisel lõikad selle maha ja tassid põllu äärde. Ma võtsin Gladioole. Asetad noa tagasi kus võtsid, vaatad tahvlilt lille hinna ja paned metallpurgi sisse raha. Lille kätte ja koju. Teine variant oli kõrvitsatega. Lähed maja juurde seal räästa all pingid, pinkidel kastid ja kastides erinevat sorti kõrvitsad. Hinnad juures ja rahakarp lauakesel. Võtsin neid dekoratiiv-junnikesi, ilusad värvilised ja kohe mõnus sügise tunne elutoas koos lillede ja juurikatega.
Teate, jõulud on tulemas!?! Jube. Kõik head kingiideed on teretulnud. Mul vaja Chr-le, ta emale ja isale + õde.
Jäänud siis kaks nädalat, kui näeme :).
Peaks Kajale kirjutama, et sauna ärevaks ajaks.
Aga selle eest on siin ka värsked viinamarjad. Chr ema-isa aias kasvavad ja nad ise vist suurt sellest kraamist ei hooli, seega saime meie mõnusa kotitäie neid. Tumedad, väikesed, magusad ja nii värsked, et kobara varred helerohelised, mitte puitunud nagu poest ostes. Supper värske kraam. Ja teine tore asi millega mind üllatati on "kreekapähklid". Suur paberkoti täis, koortega, aiast korjatud. Ma siis olen mänginud terve nädala pähklipurejat ja neid tangidega lahti raksutanud. Hea. Meil Eestis vist need puud ei kasvaks?
Kesknädala tuli kole tahtmine "ilu teha". Kodu kaunistada. Siin meie linnakese äärealadel on farmerid, kes siis marju, lilli jne kasvatavad. Süsteem järgmine. lähed põlla äärde, võtad sealt putka juurest endale meelepärase noa ja lähed longid mööda põldu, meeldiva isendi leidmisel lõikad selle maha ja tassid põllu äärde. Ma võtsin Gladioole. Asetad noa tagasi kus võtsid, vaatad tahvlilt lille hinna ja paned metallpurgi sisse raha. Lille kätte ja koju. Teine variant oli kõrvitsatega. Lähed maja juurde seal räästa all pingid, pinkidel kastid ja kastides erinevat sorti kõrvitsad. Hinnad juures ja rahakarp lauakesel. Võtsin neid dekoratiiv-junnikesi, ilusad värvilised ja kohe mõnus sügise tunne elutoas koos lillede ja juurikatega.
Teate, jõulud on tulemas!?! Jube. Kõik head kingiideed on teretulnud. Mul vaja Chr-le, ta emale ja isale + õde.
Jäänud siis kaks nädalat, kui näeme :).
Peaks Kajale kirjutama, et sauna ärevaks ajaks.
Tuesday, September 21, 2010
11. nädal
Eelmine nädal möödus siis deviisi all "home alone". Ja polnud vigagi. Hommikuti sai kauem magada: Chr ärkab 0600 alati aga H varajsed koolipäevad eeldavad ärkamist mitte hiljem, kui 0715 ja see pea poolteist tundi on ikka hommikuti tuntav vahe. Sain korralikult toituda, st. vähem ja kalorivaesemalt süüa. H-le surusin ka tomati suppi ja no siis tegin ka magustoitu. Ning muffineid tegin siin esimest korda, õuna-kaneeli omad. Pean veel natuke retsepti "parendama" aga sellegipoolest vääga head.
Pool nädalast möödus akendele tihendeid kleepides. Ma ahiküttemajainimesena pole harjunud elama-olema ruumis kus temperatuur +18 kraadi. Seda on vähe, liiga vähe. Kui ma olin selga ajanud enamuse oma sooje riideid ja ikka sõrmeotsad lillakaks tõmbusid siis sai mõõt täis. Järgmine hommik algas olemasolevate tihendite kleepimisega ja see päädis 2x poes käimisega, sest ma naiivselt arvasin, et mis see ikka ära ei ole. Karbis 25 m ja kaks karpi teeb siis ju 50 meetrit, peaks jaguma. Tutkit. 100 meetrit + kodused teibivarud ja puudu jäi ka veel. Aga tuul ei kõnni enam mööda varbaid vannitoas;). Vannitoa aknal muide ei olnud millimeetritki tihendit, puitaken käis vastu puitraami, ning tuulepoiss libises sealt sisse nii kuis soovis. Nüüd on kogu maja tuntavalt vaiksem, tänavamüra ka ei kosta sisse enam niipalju. Ja reede öösest siis algas ka kütteperiood meil. Mille süsteemist ma küll väga aru ei saa. Päeval ja õhtul on radikad külmad, kunagi öösel ärkad selle peale, et palav on ja õhk kuiv. Oskab keegi blondiinile seletada, miks köetakse öösel, kui magad ja siis, kui oled ärkvel pead kogu suusariiete varustuse selga panema, et ära ei külmaks. Kaks hommikut on nüüd juba parem, radikad hakkavad soojenema 6-paiku hommikul ja hetkel on täitsa normaalne istuda ja toksida ilma, et vajaksin sõrmikuid.
Laupäeval toimus meil uulitsa-pidu. Kõik siinse tänava elanikud said kauni kutse postkasti ja oligi põhjus söömapeoks. Eelmistel aastatel on see üritus varem toimunud ja siis olid lauad majadevahelisel platsil, nüüd vaid grillid seal ja piduruum oli korraldatud jalgrataste keldrisse. Jah, selline ruum siis kus muidu hoitakse oma velosid seinapeal. Nüüd olid velod väljas ja meie sees. Meil elab siin ka üks Hollandi mees, kes käib DJ-na pulmades ja üritustel. Seega oli meil ka värvi-ja muidumuusika, ning joodud õllede järgi läks ka heli järjest valjemaks:). Põhimõtteliselt iga pere tegi endale söögid kaasa ja jagas seda teistega kui soovis, grillida sai väljas ja süüa sees. Chr tegi hunniku makaronisalatit ja veel suurema koguse Tiramisut, millest enamus läks seal kaubaks :). See oli tore osa. Algas aga õhtu kõigi kohaletulnutega käteldes ja neile oma nime öeldes. Siis kohustuslik small-talk, ma õnneks keelevõhik jätkuvalt ja pääsesin sellest. Sama tseremoonia leiab aset peolt lahkumisel aga nipp on selles, et siis juba eeldatakse, et sa tead käteldava nime ja saad teda siis kas tänada peo korraldamnise eest või lihtsalt head õhtut soovida. Ma jälle "failisin" täiega. Pool ööd nägin õudukaid, kuidas ma ikka ei suutnud 30-e uue inimses nime meelde jätta ja oleks need siis tavalised nimed, ei kus sa sellega. Ikka nimemonstrumid. Ja siis pead veel meeles pidama, kes sulle eesnime ütles, siis võid teda sinatada, kes perenime, siis teda teietada. Ja nii iga kord nüüd tänaval peaksin viisakusreeglitest kinnipidades tervitama neid nimeliselt. Uuuh, õnneks sõidavad enamus autoga ja siis piisab lehva-lehva tegemisest.
Eile oli meil suurepärane suveilm, oma +22 viludas lisaks täispäike, kogu päev. Hetkel tundub, et läheb sama ilusaks ka täna :).
Homsest paraleeltänavatel laat või midagi taolist leiab aset, vaatan üle ja kannan üle.
Seniks aga kaunist sügist!
Pool nädalast möödus akendele tihendeid kleepides. Ma ahiküttemajainimesena pole harjunud elama-olema ruumis kus temperatuur +18 kraadi. Seda on vähe, liiga vähe. Kui ma olin selga ajanud enamuse oma sooje riideid ja ikka sõrmeotsad lillakaks tõmbusid siis sai mõõt täis. Järgmine hommik algas olemasolevate tihendite kleepimisega ja see päädis 2x poes käimisega, sest ma naiivselt arvasin, et mis see ikka ära ei ole. Karbis 25 m ja kaks karpi teeb siis ju 50 meetrit, peaks jaguma. Tutkit. 100 meetrit + kodused teibivarud ja puudu jäi ka veel. Aga tuul ei kõnni enam mööda varbaid vannitoas;). Vannitoa aknal muide ei olnud millimeetritki tihendit, puitaken käis vastu puitraami, ning tuulepoiss libises sealt sisse nii kuis soovis. Nüüd on kogu maja tuntavalt vaiksem, tänavamüra ka ei kosta sisse enam niipalju. Ja reede öösest siis algas ka kütteperiood meil. Mille süsteemist ma küll väga aru ei saa. Päeval ja õhtul on radikad külmad, kunagi öösel ärkad selle peale, et palav on ja õhk kuiv. Oskab keegi blondiinile seletada, miks köetakse öösel, kui magad ja siis, kui oled ärkvel pead kogu suusariiete varustuse selga panema, et ära ei külmaks. Kaks hommikut on nüüd juba parem, radikad hakkavad soojenema 6-paiku hommikul ja hetkel on täitsa normaalne istuda ja toksida ilma, et vajaksin sõrmikuid.
Laupäeval toimus meil uulitsa-pidu. Kõik siinse tänava elanikud said kauni kutse postkasti ja oligi põhjus söömapeoks. Eelmistel aastatel on see üritus varem toimunud ja siis olid lauad majadevahelisel platsil, nüüd vaid grillid seal ja piduruum oli korraldatud jalgrataste keldrisse. Jah, selline ruum siis kus muidu hoitakse oma velosid seinapeal. Nüüd olid velod väljas ja meie sees. Meil elab siin ka üks Hollandi mees, kes käib DJ-na pulmades ja üritustel. Seega oli meil ka värvi-ja muidumuusika, ning joodud õllede järgi läks ka heli järjest valjemaks:). Põhimõtteliselt iga pere tegi endale söögid kaasa ja jagas seda teistega kui soovis, grillida sai väljas ja süüa sees. Chr tegi hunniku makaronisalatit ja veel suurema koguse Tiramisut, millest enamus läks seal kaubaks :). See oli tore osa. Algas aga õhtu kõigi kohaletulnutega käteldes ja neile oma nime öeldes. Siis kohustuslik small-talk, ma õnneks keelevõhik jätkuvalt ja pääsesin sellest. Sama tseremoonia leiab aset peolt lahkumisel aga nipp on selles, et siis juba eeldatakse, et sa tead käteldava nime ja saad teda siis kas tänada peo korraldamnise eest või lihtsalt head õhtut soovida. Ma jälle "failisin" täiega. Pool ööd nägin õudukaid, kuidas ma ikka ei suutnud 30-e uue inimses nime meelde jätta ja oleks need siis tavalised nimed, ei kus sa sellega. Ikka nimemonstrumid. Ja siis pead veel meeles pidama, kes sulle eesnime ütles, siis võid teda sinatada, kes perenime, siis teda teietada. Ja nii iga kord nüüd tänaval peaksin viisakusreeglitest kinnipidades tervitama neid nimeliselt. Uuuh, õnneks sõidavad enamus autoga ja siis piisab lehva-lehva tegemisest.
Eile oli meil suurepärane suveilm, oma +22 viludas lisaks täispäike, kogu päev. Hetkel tundub, et läheb sama ilusaks ka täna :).
Homsest paraleeltänavatel laat või midagi taolist leiab aset, vaatan üle ja kannan üle.
Seniks aga kaunist sügist!
Monday, September 13, 2010
10. nädal
Eelmine nädal läks nigu niuhti. Mis me siis vahepael teinud oleme- käisime seoses kohaliku bussifirma 75 aasta juubelipidustuste raames W-i tuuril. Ehk siis tunne kodumaad. Ilm oli ilus ja marssisime siis perekondlikult bussigaraazi juurde, et oma 20fr(korrut4 12.12-ga) pileti eest saada kogu lõbu, mis lubatud. Esimene "üllatus" tabas meid bussile lähenedes- see oli pensiunääre otsani täis. Pikema piidlemise peale märkasime tagumises otsas ühte pinki 2-le pärisuunas ja H vaeseke sai koha seljaga sõidusuunas. No pole hullu. Aga tema " reisikaaslane" oli vähe kummaline vanaprovva. Kuna me H-ga giidi jutust mõhkugi ei taibanud siis see frau itsitas seal omaette ja püüdis Hansule nalja sisu selgitada. Mul oli kohe kahju tast(Hansust). Aga provva ei lasknud end sellest mitte häirida, et Hans kaasa ei naernud, ta surus nimetisõrme küünarnukini ninna ja püüdis sealt midagi leida. Ei jäänud vaatama, kas edu saatis tema otsinguid. Sõitsime siis tunnikest paar ringi Chr püüdis ikka vahepeal tõlkida, et kus me nüüd oleme ja mille poolest see või teine koht tähtis on aga ma olin juba nii unine, et ega suurt meelde jäänud. Pääle ringsõitu oli Apero aeg- see oli nagu boonuspunkt kogu sellel mitte just kõige põnevamale ajale bussis. Laud oli kaetud garaazi. Just, ja seal olid ka mõned bussid sees, ilmselt natuke remondis või nii. Aga ruum oli nii puhas, et oleks võinud põrnadalt süüa. Ei mingit davoti haisu ega õliste tunkedega vendasid. Saime veini, vett või mahla rüübata, lisaks soolapähklid ja soolapulgad, kummikommid juubelipaknedis(12 tk sees) ja neid siis Hans sõi kõigi eest, ma ei hakanud takistama ka, tal niigi raske päev oma värvika pinginaabriga, kes võttis korvikesest pähkleid, surus need koos sõrmedega sügavale suhu ja siis nende ilaste sõrmedega tagasi korvikesse uue laadungi järgi. "Nunnu" tädi oli. Komapäeval sai siis H oma uue jalgratta viimaks kätte. Punane ja läigib veel. Ja kerge võrreldes sellega millega mina siin sõidan. Peale rattatoomist läksime külla Chr kooliaegsele sõbrale, kes elab meie elamisest üle tee, nii paarsada meetrit kõndida. Väljast suhteliselt tavaline korrusmaja, sõber koos elukaalase ja kassiga elavad II-l korrusel. Korteri esik oli suhteliselt mitte suur, edasi pikk koridor, kahele poole jäid magamistubade uksed (2-3 ei saanud aru) ja vannitubade omad, neid oli 2. Koridor lõppes elutoa ja köögiga. Ning siit tuleb üllatusmoment- elutoast sai nö rõdule kus kasvasid puud ja põõsad, lisaks lamamistoolid, grillnurk ja lauad-toolid. SUUR. See oli nagu aed aga II-l korrusel. Hetkekski ei olnud tunnet, et oled korteris, sest elutoast oli vaade aeda, mitte naabri korterisse. Vääga ilus. Ja kass oli neil tegus, tõi meile vihmaussi aiast eelroaks. Laupäeval oli perega õhtusõõk B-i ühes ilusas hiinakas. Toit oli super hea, krõbe part oli minu valik. Jätsmie oma auto Chr vanemate juurde ja sealt jala vanalinna ning pärast tagasi. Ilm oli sellel öösel ka üllatavalt soe ja vaikne. Pühapäeval tegime Chr-ga esimses rattasõidu mägedesse. Need meil siinsamas, natuke sõita rattaga. Ja vaated jälle sellised, et mul oli tegemist teel püsimisega. Mingi maa oli tavaline kitsas autosõidutee, edasi siis ainult kergliikluseks avatud. Ja need terviserajad olid inimesi täis: jalutajad, jooksjad rullijad, ratturid jne. Ilm oli ka muidugi hea ja soe, paljud grillisid metsa all. Teeäärest leidsin põldmarju, need mustad vaarikalised. Varred kurjad okkalised aga marjad head.
Peale selle püüame ära otsustada pulmakutsete välimuse jne. Sain(tellisin) Eestist näidised ja need on niii ilusad. Läheb veel aega vist kuni otsuseni jõuame. Homsest reedeni on "home alone" ok H on ka aga Chr lendab ND-sse tööasjus. Päris huvitav saab olema, et kuidas on olla üksi võõras linnas. Sellest siis järgmine kord. Oktoobris siis ikka Eestisse plaan tulla ja kellel shokolaadi või juustu erisoovi, andke aga teada.
Peale selle püüame ära otsustada pulmakutsete välimuse jne. Sain(tellisin) Eestist näidised ja need on niii ilusad. Läheb veel aega vist kuni otsuseni jõuame. Homsest reedeni on "home alone" ok H on ka aga Chr lendab ND-sse tööasjus. Päris huvitav saab olema, et kuidas on olla üksi võõras linnas. Sellest siis järgmine kord. Oktoobris siis ikka Eestisse plaan tulla ja kellel shokolaadi või juustu erisoovi, andke aga teada.
Monday, August 30, 2010
8. Nädal
26. August
Palav on täna. üle pika aja on suur suvi õues. Kuna meil on plaanis paar roniroosi istutada ja paar pinnakatte oma siis lähen proovin teeäärset peenart vähe sudida.
Tulemus: labidas läks oma 3cm maa sisse ja ei aita ka massiga peale minek.
Igasugu ronitaimede juured on tugevamad kui mina järelikult mehed kaevavad :).
27.August
Homme hommikul lähme soojade saiade jahile. Meie majast 2 km kaugusel avatakse uus pagariäri, kus siis ise kõik tehakse kohapeal ja pood iga päev avatud alates 0530!? mhmm, seal vist küll töötada ei tahaks, peaks ennast kella kahest-kolmest soojast voodist välja ajama, prrrr.
Juba ootan seda värskete, ahjusoojade saiade lõhna....;).
Vööümbermõõdule mõtlemata.
Mulle on siiani harjumatu, et pühapäeval on siin suured poed kinni ning, et keraamiliste plaatide pood asub korrusmaja kolmandal korrusel, kaubanduskeskused on ka väljast nagu korrusmajad, akendega ja puha.
H käib nüüd siis maastikujalgratta trennis ja meeldib hästi.
Loodan, et hakkab trennikaaslastega suhtlema, siis läheb ehk keele omandamine lihtsamalt ja on rattasõit ka mängus, mitte niisama linnapeal jõlkumine.
Ma tunnen puudust korilusest, et lähed metsa ja korjad vaarikaid, mustikaid, seeni jne. Loodan, et Kaja paneb paar kilo mustikaid sügavkülma ja ma saan need oktoobris ära süüa:).
H tuli koolist ja tõi kokandus tunnis valmistatud lehttaigna saiakesi pähkli täidisega, soojad olid veel ja mees ise nii uhke, muidu talle selle tunni idee ei meeldinud, et mis värki, plikadega kokkama.
Sõime need ära ja läksime ratastega sõitma. Ta siis näitas kogu oma avastatud ümbruskonna mulle ette.
Ok mõned järsemad kohad jäävad ootama minu treenituse tõusu.
28.August
Pagaripood üle vaadatud- täitsa ok, Freya(teine pagariäri) poe lõhn meeldib rohkem aga siin näeb kuidas töö köögis käib. Vennad väänavad saiu plaadile ja pintseldavad munaga üle, ning ahju kõik see mees;).
Peal hommikusööki läksime Boesneri kunstipoodi, et tuua ära sinna nädal tagasi raamimisele antud maal. Chr õde Austraaliast tõi ja nüüd saame selle ka seinale riputada.
õhtusöögiks tulid meil täidetud paprikaid ning Chr tegi Tiramisut ka.
30.August
Ilm on täitsa pees. Pilvitab, tuulutab, tibutab. Külm.
Kus mu kindad on?
Käisin Coopis viinamarju ostmas(lillad, väikesed, megamagusad ja mahlakad) ning külma ilma kannatamise tasuks ostsin endale ka ühe croissanti.
Kuna aias ei taha midagi teha siis hea peäev maja ära koristada. Selline laisa-liisu koristamine võtab vähemalt 2-tundi.St. et tolmurulli otsa ei komista, kuid erilist kriitikat ei kannata ka.
Aga õhtusöögiks tuli meil köögivilja pirukas, ma arvan, et H ei olnud rõõmus seda kuuldes.
Piruka tegemisel tabasid meid ka väikesed tagasilöögid, nimelt oli jahu ootamatult otsa lõppend!?
Aga Chr, vana kokk ja katsetaja, tegi polentast(maisimanna-puder) põhja pirukale. Mhmm, see kõlab nagu "bläkk-rokiti" laul Peeter Oja esituses??!
Ma olin tagasihoidlikult öeldes pisut skeptiline kogu ürituse õnnestumisse. Muidugi mitte peale seda, kuid ahjust tuli välja suurepärane mannapudrupõhjaga pirukas, juustune ja krõbe:).
Peab ikka proffe usaldama.
31.August
Ilm külm aga päike paistab, sokkid jalas aga varbad külmetavad. Pean minema oma roosad sussid kapist välja otsima ja tassi kuuma kohvi tegema.
Palav on täna. üle pika aja on suur suvi õues. Kuna meil on plaanis paar roniroosi istutada ja paar pinnakatte oma siis lähen proovin teeäärset peenart vähe sudida.
Tulemus: labidas läks oma 3cm maa sisse ja ei aita ka massiga peale minek.
Igasugu ronitaimede juured on tugevamad kui mina järelikult mehed kaevavad :).
27.August
Homme hommikul lähme soojade saiade jahile. Meie majast 2 km kaugusel avatakse uus pagariäri, kus siis ise kõik tehakse kohapeal ja pood iga päev avatud alates 0530!? mhmm, seal vist küll töötada ei tahaks, peaks ennast kella kahest-kolmest soojast voodist välja ajama, prrrr.
Juba ootan seda värskete, ahjusoojade saiade lõhna....;).
Vööümbermõõdule mõtlemata.
Mulle on siiani harjumatu, et pühapäeval on siin suured poed kinni ning, et keraamiliste plaatide pood asub korrusmaja kolmandal korrusel, kaubanduskeskused on ka väljast nagu korrusmajad, akendega ja puha.
H käib nüüd siis maastikujalgratta trennis ja meeldib hästi.
Loodan, et hakkab trennikaaslastega suhtlema, siis läheb ehk keele omandamine lihtsamalt ja on rattasõit ka mängus, mitte niisama linnapeal jõlkumine.
Ma tunnen puudust korilusest, et lähed metsa ja korjad vaarikaid, mustikaid, seeni jne. Loodan, et Kaja paneb paar kilo mustikaid sügavkülma ja ma saan need oktoobris ära süüa:).
H tuli koolist ja tõi kokandus tunnis valmistatud lehttaigna saiakesi pähkli täidisega, soojad olid veel ja mees ise nii uhke, muidu talle selle tunni idee ei meeldinud, et mis värki, plikadega kokkama.
Sõime need ära ja läksime ratastega sõitma. Ta siis näitas kogu oma avastatud ümbruskonna mulle ette.
Ok mõned järsemad kohad jäävad ootama minu treenituse tõusu.
28.August
Pagaripood üle vaadatud- täitsa ok, Freya(teine pagariäri) poe lõhn meeldib rohkem aga siin näeb kuidas töö köögis käib. Vennad väänavad saiu plaadile ja pintseldavad munaga üle, ning ahju kõik see mees;).
Peal hommikusööki läksime Boesneri kunstipoodi, et tuua ära sinna nädal tagasi raamimisele antud maal. Chr õde Austraaliast tõi ja nüüd saame selle ka seinale riputada.
õhtusöögiks tulid meil täidetud paprikaid ning Chr tegi Tiramisut ka.
30.August
Ilm on täitsa pees. Pilvitab, tuulutab, tibutab. Külm.
Kus mu kindad on?
Käisin Coopis viinamarju ostmas(lillad, väikesed, megamagusad ja mahlakad) ning külma ilma kannatamise tasuks ostsin endale ka ühe croissanti.
Kuna aias ei taha midagi teha siis hea peäev maja ära koristada. Selline laisa-liisu koristamine võtab vähemalt 2-tundi.St. et tolmurulli otsa ei komista, kuid erilist kriitikat ei kannata ka.
Aga õhtusöögiks tuli meil köögivilja pirukas, ma arvan, et H ei olnud rõõmus seda kuuldes.
Piruka tegemisel tabasid meid ka väikesed tagasilöögid, nimelt oli jahu ootamatult otsa lõppend!?
Aga Chr, vana kokk ja katsetaja, tegi polentast(maisimanna-puder) põhja pirukale. Mhmm, see kõlab nagu "bläkk-rokiti" laul Peeter Oja esituses??!
Ma olin tagasihoidlikult öeldes pisut skeptiline kogu ürituse õnnestumisse. Muidugi mitte peale seda, kuid ahjust tuli välja suurepärane mannapudrupõhjaga pirukas, juustune ja krõbe:).
Peab ikka proffe usaldama.
31.August
Ilm külm aga päike paistab, sokkid jalas aga varbad külmetavad. Pean minema oma roosad sussid kapist välja otsima ja tassi kuuma kohvi tegema.
Monday, August 23, 2010
7. nädal- Suvi tuli tagasi
Eelmisest neljapäevast-reedest meil siis ka soojad ilmad jälle. Nädalavahetusel lausa +32 kuid täna kusagil 20-ne tuuri. Suvi on mõnus, vahepealne sügis oli ka ok aga päike ikka kohe ajab rändama. Nii me siis laupäeval peale hommikusööki seadsime auto nina lõuna poole, et vaadata (üht?) Shveitsi vanimat klaasivabrikut http://www.glasi.ch/.
Loomulikult on see asula juba ise nii ilusas kohas, järve kaldal ja mäe jalamil. Sellised vaated, et pea hakkab ringi käima. Isegi H oli ilmselgelt asjast vaimustuses. Minu fotoaparaat aga ei suutnud ühtegi pilti teha, aku oli nii tühi. Kalaasivabrik ise on külastajatele suhteliselt avatud ja näeb, kuidas vennad nendest hirmkuumadest ahjudest hiigelkulbiga sula klaasi välja võtavad, kääridega üle ääre voolanu ära napsavad, selle taldrikukujulisse vormi valavad, miski raskusega lapikuks hõõruvad ja siis jahutuskappi järelvalmima. Me olime rõdul, nii umbes kümmekond meetrit eemal sellest ja selline kuumus oli, et mul tahtis pilti eest ära rebida. Need tüübid aga lasevad seal ringi põlv-teksades ja särgiga, ainult kindad pidid spetsiaalsed olema. Ma ei taha mõelda mitu kalorit nad seal päevaga ära kulutavad ja töö käib 24/7, sest ahjusid seisma ei saaks jätta väga lihtsalt. Teises ahju otsas aga olid klaasipuhujad, kes siis võtsid törtsu seda sulaklaasi ja puhusid sellest jubinaid. Ja need nägid välja ühesugused? Kuidas sa tead palju peab puhuma, et saada üks kobe tulnuka näoga ingel? Lähen ükskord tagasi ja küsin.
Täna plaanin teha rullbiskviiti kirsijogurti-vahukoore-zelatiini täidisega. Ostma pean siis vahukoort(selle leian),zealtiini(?) ja tärklist(??). Loodame parimat. igaks juhuks vaatan enne sõnaraamarust need nimed üle.
Eestis oleme siis 8-14 Oktoober, kõigil kel erisoove andke teada, mul tulles kohver suhteliselt tühi;). Täna juba broneerisin Ruslani juurde juukselõikuse aja, et ikka novembris enam-vähem välja näeks. Ehk Ketu teeb kulmud ka jälle korda?
Nii, nüüd siis poodi.
Loomulikult on see asula juba ise nii ilusas kohas, järve kaldal ja mäe jalamil. Sellised vaated, et pea hakkab ringi käima. Isegi H oli ilmselgelt asjast vaimustuses. Minu fotoaparaat aga ei suutnud ühtegi pilti teha, aku oli nii tühi. Kalaasivabrik ise on külastajatele suhteliselt avatud ja näeb, kuidas vennad nendest hirmkuumadest ahjudest hiigelkulbiga sula klaasi välja võtavad, kääridega üle ääre voolanu ära napsavad, selle taldrikukujulisse vormi valavad, miski raskusega lapikuks hõõruvad ja siis jahutuskappi järelvalmima. Me olime rõdul, nii umbes kümmekond meetrit eemal sellest ja selline kuumus oli, et mul tahtis pilti eest ära rebida. Need tüübid aga lasevad seal ringi põlv-teksades ja särgiga, ainult kindad pidid spetsiaalsed olema. Ma ei taha mõelda mitu kalorit nad seal päevaga ära kulutavad ja töö käib 24/7, sest ahjusid seisma ei saaks jätta väga lihtsalt. Teises ahju otsas aga olid klaasipuhujad, kes siis võtsid törtsu seda sulaklaasi ja puhusid sellest jubinaid. Ja need nägid välja ühesugused? Kuidas sa tead palju peab puhuma, et saada üks kobe tulnuka näoga ingel? Lähen ükskord tagasi ja küsin.
Täna plaanin teha rullbiskviiti kirsijogurti-vahukoore-zelatiini täidisega. Ostma pean siis vahukoort(selle leian),zealtiini(?) ja tärklist(??). Loodame parimat. igaks juhuks vaatan enne sõnaraamarust need nimed üle.
Eestis oleme siis 8-14 Oktoober, kõigil kel erisoove andke teada, mul tulles kohver suhteliselt tühi;). Täna juba broneerisin Ruslani juurde juukselõikuse aja, et ikka novembris enam-vähem välja näeks. Ehk Ketu teeb kulmud ka jälle korda?
Nii, nüüd siis poodi.
Subscribe to:
Posts (Atom)
